Mitmesugust

Veterankalamees Katenevi päevikud: 1977. aastal Viljandi järve vägevad kohad ja kuuekilone haug 

Viktor Katenev, 20. märts 2020, 11:28
Autor Viljandi järve kohadega. Kolm kala, kokku 9,2 kg. Foto: Erakogu
„Sinu unnad läksid ümber ja mõlemad panid allavoolu minema!“ Surusin kõigest väest aerudele ning peagi märkasin algul üht ketasunda ja siis teist.

Sõitsin esimesele unnale ligi – see liikus nii et vagu taga. Haakisin ja tundsin teises otsas meeldivalt rasket kala.

70-ndate lõpus polnud kolmekilosed kohad Viljandi järves ja Väike-Emajões üldse haruldane saak.

1. JAANUAR, LAO, PÄRNU LAHT. Tulime Muru Mati ja Henning Ennuga. Jääd oli vaid kaks kilomeetrit, edasi vaba vesi.

Saime püüda natukene aega prao äärest, kui äkki märkasin, et Enn on kadunud. Jooksin piki pragu suunas, kus teda viimati nägin ja varsti jõudsin Ennuni. Ta oli üritanud pragu ületada ja vajus läbi. Sai jalad välja teisele poole pragu jää servale, pea ja õlad olid siinpool pragu ja keha keskosa ligunes jäises vees. Samal ajal kisa ka ei tõstnud, lootis ise hakkama saada. Võtsin tal turjast kinni ja tõmbasin kuivale. Külmakraade oli viis. Otsustasime, et Enn läheb kaldale katlamajja end kuivatama ja meie Matiga jätkame püüki. Nii tegimegi. Püüdsime Matiga kella kolmeni, sain vaid 6 ahvenat, Mati 12.

Kaldale jõudes suundusime katlamajja. Leidsime kaaslase väga heas tujus koos katlakütjaga uue aasta algust tähistamas. Ennule andis katlakütja sügavkülmast võetud 20-kilose briketi külmutatud räimi kaasa.

Tagasiteel ostis Enn veel Vana Tallinna likööri ja kodutee oli lõbus. Viljandis võttis Enn räimebriketi kaenlasse, kuna aga see jõudis autos osaliselt üles sulada, oli kogu tema teekond autost koduukseni märgistatud mahapudenenud räimedega. Eks nendega said kodutud kassid maiustada.

10. VEEBRUARIST kehtestati Pärnu lahel õngemeestele uued piirangud. Kaldale paigaldati tahvlid kirjadega „Tööndusliku kalapüügi piirkond, sportlik kalapüük keelatud!“ Kalaspordiklubidele hakati eraldama erilubasid, tööpäevadel oli meie klubil 20 luba ja puhkepäevadel 50. Lätile eraldati päeva peale 150 eriluba.

13. MÄRTS, LÄMMIJÄRV. Räpinas toimus Eesti Kalastajate Seltsi MV jääaluses püügis. /---/ Kolm võistlejat diskvalifitseeriti kaalumisel sohi tegemise pärast. Kaks neist esitasid kaalumisele eelnevalt püütud kalu. Üks tartlane tõi kaalumisele 11 ahvenat – 1,09 kg, kuid kalade lõpused olid juba hallid. Ühe naisega oli sama lugu ja üks noor püüdis üheaegselt kahe kirbuga, mis oli keelatud.

24. MÄRTS, VILJANDI JÄRV. Saadi sikutitega 9 koha, suurim olnud 3,8 kg.

14. APRILL, VILJANDI. Juhtus väga ebameeldiv lugu – Viljandi järve voolas Uueveski ja Kösti ojast suurem kogus naftat. Oja ääres paiknes asfalti valmistav ettevõte, sealt see reostus avarii tagajärjel vette saigi. Seda arvati esialgu lausa 10 tonni olevat, hiljem vähendati kogust 2,5 tonnile.

21. APRILL. A. Vorobjov püüdis spinninguga Rebastes haugi 9,6 kg. Mina sain käe valgeks paar päeva hiljem, kala oli 1,7 kg. Henning Ennul oli jalg kipsis, kuid ta sõitis ikkagi tsikliga kalale. Parem jalg oli sirge, toetus kurverauale, kasutas vaid käsipidurit. Külgkorvis olid tal kargud ja tool, istus Rebaste silla ees toolil ja kala sai ka.

15. MAI, SUUREJÕE. Viljandi klubi MV spinninguga kalapüügis ja õngitsemises. /---/ Tulin õngitsemises klubi meistriks 273 punktiga (166 tk – 1,07 kg), enamuses pisikesed viidikad. Teine koht kuulus juba varem korduvalt sohitegemise kahtlusega mehele. Teine sama sektsiooni mees isegi ei ilmunud kaalumisele ja talle läks protokolli null. Ilmselgelt andis ta oma kalad kamraadile, et see võistluse võidaks, kuid sel korral nende kahe mehe kogusaagist napilt ei piisanud, sest mul oli ikkagi kolm punkti rohkem.

Ühe ja sama sektsiooni ühed ja samad mehed tegelesid valskusega igal võimalikul juhul. Arutasime neid asju ka klubi juhatajaga, kuid otseselt vahele ilmsed sohitegijad ei jäänud ja kuidagi vastutusele võtta neid ei saanud. Vaid kord tõdes üks neist mulle purjus peaga, kuidas nad Viljandi järvel kalad kokku panid ja haugipüügivõistlusel oma mehele auhinnalise koha sepitsesid.

17. MAI, PREEDI JÕEL. Forellil, püüdsin kaks mõõdulist.

23. MAI, VILJANDI JÄRV. Tulin järvele kindla sooviga koha püüda. Alustasin kell 17 ja lõpetasin 23.30. Nagu ikka püüdsin ketasundadega. Esimene kala oli siiski hoopiski 450 g ahven. Ka teine kala oli ahven – 230 g. Alles kella 21 paiku sain esimese koha – 2,8 kg. Kuigi jõudsin unnani mõne sekundiga ja kohe haakisin, oli koha juba jõudnud särje makku kugistada. Koha ei kokuta kaua haugi moodi, vaid neelab elussööda kohe pärast haaramist, seda kogesin tihti.

Ei läinud väga kaua ja toimus uus võtt. Ka see koha rändas mulle paati, kaalu oli tal 3,1 kg. Kell oli juba 23, kui sain ka kolmanda koha − 3,3 kg. Kettad jätsin ööseks järve.

1. JUUNI, VILJANDI JÄRV. Tulime õhtul järvele ja meid ootas ebameeldiv üllatus – Mati paat oli ära varastatud. Laenasime paati Mirka Jürilt ja läksime peale, kuid Matil oli tuju rikutud ja ta lahkus peagi. Mina sain õhtuga kaks prisket koha, kumbki 3,1 kg.

Järgmisel päeval tulime Mati paati otsima, tegime järvele tiiru peale ja lõpuks leidsime Raudna jõest, mis saab alguse Viljandi järvest. Paat oli viidud järvest umbes 500 meetri kaugusele. /---/

4. JUUNI, VILJANDI JÄRV. Sel päeval sain kaks koha: 3 kg ja 1 kg. Sellega oli kevadine kohapüük Viljandi järvel läbi ja ilmselt järgnes kaladel peagi kudemine. Käisin küll veel paar korda, kuid kohasid ei saanud.

Seni püütud kohad olid alles kudemata. Minu püütud kohade arv Viljandi järvest kevadel oli kokku 26 tk – 52,7 kg. Matil 25 koha.

Läksin kummipaadiga peale ja panin kaks ketasunda keset jõge ankrusse, et vool ära ei viiks ning ise sõudsin umbes 0,5 km ülesvoolu õngitsema. Enn jäi kaldast püüdma seal, kus mu unnad sees olid. Möödus ehk tunnike või kaks, kui kuulen Ennu kisa: „Viki! Viki!“ Mõtlesin, mida ta karjub, ei tahtnud nagu kohalt lahkuda, kuid Enn jonni ei jätnud ja jätkas visalt karjumist. Lõpuks mõtlesin, et äkki midagi juhtus ja on abi vaja ning laskusin alla.

Enn ähmi täis: „Sinu unnad läksid ümber ja mõlemad panid allavoolu minema!“ Surusin kõigest väest aerudele ning peagi märkasin algul üht ketasunda ja siis teist. Sõitsin esimesele unnale ligi – see liikus nii et jutt taga. Haakisin ja tundsin teises otsas meeldivalt rasket kala. See oli koha − 2,3 kg. Sõudsin teise unna juurde, seal samuti koha – 2,8 kg.

Sõudsin tagasi sama augu peale, kus võtted toimusid ning panin unnad uuesti sisse. Lisasin veel kaks. Oli veel 13 võttu ja kätte sain 8 koha, kokku 13,6 kg, ja 1 haugi.

Enn püüdis kaldast elussöödaga libiseva korgiga ja sai ka 4 koha, kokku 7,5 kg. Tema suurim oli 2,8 kg.

9. JUUNI, VÄIKE-EMAJÕGI. Tulime Ennu ja Luht Matiga uuesti samasse kohta. Minu püük läks lörri, sest pumpasin kummipaadi lõhki. Spinninguid mul kaasas ei olnud, lootsin ketasundadega püüda. Alustuseks püüdsime elussööta.

Peagi tuli Pikasilla poolt mootorpaat kalakaitseinspektoritega. Ütlesid, et siin praegu kala püüda ei tohi, alles nädala pärast on lubatud. Öeldi, et püüda võib vaid vanajõe sonnis või kaugemal ülesvoolu mingist talust alates. Ei meie teadnud, kus see talu asub ja kuidas sinna ligi saab.

Karistama meid ei hakatud, kästi üle kolida vanajõe sonnile. Inspektorid sõitsid edasi ülesvoolu. Tunnikese pärast tulid nad tagasi ja sõitsid Pikasilla poole. Siis kolisid Mati ja Enn tagasi eilsele kohale ning jätkasid püüki. Minul spinningut kaasas ei olnud, panin katkise paadi kokku ja sõitsin ära koju.

Hiljem kuulsin, et Enn püüdis 3 ja Mati 7 koha, suurim oli neil 2,9 kg. Nad olid püüdnud öö läbi, hommikul vara tulid ära, kuna ei saanud enam elussööta kätte. Ühed mehed olid kummipaadiga peale läinud ja sikuskat löönud, need olid saanud kätte 5 koha.

11. JUUNI, PUISE. Järjekordne mõõduvõtt Viljandi ja Tallinna vahel. /---/

Merel kehtis endiselt viie kilo norm, kuid sel aastal lasti võistluse käigus rohkem kala püüda. Samas kaalumisele ei tohtinud tuua üle viie kilo. Minul õnnestus kinni püüda 4 haugi – 6,4 kg − ja 12 ahvenat – 3,0 kg. Kõik kalad püüdsin enda tehtud pöörleva landiga. Minuga ühes paadis olnud J. Kanarbik püüdis vaid ühe kala – haugi, 1,5 kg. Kuna minu 5 kg sisaldas 8 kala, aga järgmisel 5 kg mehel oli 7 kala, siis kuulus mulle nii esikoht kui ka suurima kala eriauhind.

Teise koha sai Mati Luht, kes püüdis samuti minu tehtud pöörleva landiga. Võistkondlik võit spinningupüügis kuulus kindlalt Viljandile, aga üldvõit läks pealinna.

22. JUULI, PREEDIL. Tulin forelli püüdma, sadas vihma. Esialgu sõitsin Vodja ojale, aga kuna seal oli näha värskeid jalajälgi, siis suundusingi Preedile. Siin püüdjaid polnud ja kala oli aktiivne. Mul oli umbes 10 võttu, järgiujumised ja möödarabamised peale selle. Kätte õnnestus saada 3 mõõdus forelli, neist 2 veidi üle kilo: 1,04 kg ja 1,08 kg.

1. SEPTEMBER, VILJANDI JÄRV. Mati püüdis Viljandi järvest 3,3 kg koha, paar päeva enne oli Volli samuti saanud ühe 3-kilose. Mina tegelesin muu püügiga, käisin forelle kimbutamas. Sain ka, kuid ei miskit erilist. Lopa ojja lasti sigala virtsavett sisse, kõik forellid sellest allpool hukkusid.

17.−18. SEPTEMBER, TÕSTAMAA. Tulime Henning Ennuga reede õhtul kohale ja leidsime eest „okupeeritud“ baasi. Siia oli saabunud teaduslik ekspeditsioon Leningradist, pidid hakkama uurima Tõstamaa lahe olusid. Plaanis olevat hakata vikerforelle kasvatama mitte sumpades, vaid otse lahes. Selleks olevat vaja mingil moel sulgeda kaladele väljapääs lahest.

Ennul oli kaasas mingi vana mootor Strela. Sellega jupsisime suurema osa ajast laupäeval, saime paar korda turtsuma, kuid päris tööle ei saanudki. Lõpuks tõid tuttavad Pärnu mehed meid slepis sadamasse tagasi ja andsid oma varumootori Veterok. Sellega läksime lahele. Enn meelitas ära kaks haugi ja suure ahvena, 930 g, mina ühe haugi. Õhtul keetsime ühiselt suppi ja praadisime Ennu ühe 1,8-kilose haugi pannil ära.

Hommikul sain pärnakatega ühte paati ja sõitsime Sange laiu juurde, sinna oli umbes 13 km. Ennule anti kasutada Veterok ja tema jäi lahele püüdma. Sangele sõit kestis 1 tund ja 20 minutit. Laine oli suur, vähemalt 1,5 m, aga paat oli ka vastav, kannatas sellist lainet küll. Kala saime vähe, kuigi lootused olid suured. Pärnu mehed püüdsid kumbki ühe haugi ja mina neli haugi, kokku 6,9 kg, suurim 2,5 kg. Tagasi sadamasse tulekule kulus veidi üle kahe tunni − laine oli otse vastu.

6. OKTOOBER, TÄNASSILMA JÕGI. Olin kalal kolm tundi, loopisin lanti. Püüdsin kaks haugi, aga üks neist lausa elu rekordiline − 6,09 kg.

25. OKTOOBER, ÕHNE JÕGI. Käisin esmakordselt harjust püüdmas, õngitsesin. Paar päeva enne käisid seal V. Jaska ja A. Vorobjov, neil õnnestus kinni püüda vastavalt 5 ja 6 harjust, suurim oli Sassil – 480 g. Minul trehvas õnge otsa ainult üks 170-grammine harjus, ega ma teadnud kohti ka, kus neid püüda. Jaska rääkis, et kunagi olevat ta saanud samast jõest üle 40 harjuse ühel päeval, ussiõngega.

15. NOVEMBER, VILJANDI JÄRV. Hommikul oli viiest unnast kaks kummuli ja seisid mõlemad ühes kohas keset järve viiemeetrise vahega. Mõlemal olid kohad otsas. Üks kala oli rekordiline – 3,96 kg, teine 1,3 kg. Käisin veel viis korda järvel, kuid rohkem koha sel sügisel enam ei saanud, ainult haugi, suurim 2,6 kg.

AASTA JOOKSUL sai kalal käidud 120 korda ja püütud 397,8 kg erinevaid kalu. Kohasid sain Viljandi järvest kätte 30 tk – 72,7 kg, suurim 3,96 kg. Aasta suurim kala oli haug, 6,09 kg.