Uudised

Kalad ja poliitika ehk Veel kord Linnamäe paisust (14)

Madis Messimas, Jägala Kalateed MTÜ, 13. jaanuar 2020, 22:00
Foto: Erakogu
Jah, asi on aetud poliitiliseks, kuigi seadused on ja jäävad ning peavad olema kogu aeg täidetud. Nii sammuks riik edasi, areneks, ei raiskaks ressursse, ei kahjustaks suurel määral looduskeskkonda, ei häviks ka ajalooväärtused ega astutaks valesamme.

Seadused on kõigile. Praegune olukord, kus üldsusele on jäetud mulje, justkui paisud ja hüdroelektrijaamad oleks mingi ühiskondliku kaalutlemise teema, on sarnane situatsiooniga, kus kirurg küsib üle operatsioonisaali ukse koridoris juhtumisi olevatelt inimestelt, kui pika lõike ta südamelihasesse peaks tegema.

Pärast mitut aastat seadustes tuhnimist ja paljude ministeeriumi ning ametite ametnikega suhtlemist olen jõudnud arusaamisele, et meie võimuesindajad ei ole oma kohustuste täitmiseks vajalikus ulatuses seadustega kursis ning tulistavad puusalt ja liiga paljudel juhtudel ei lähtu seadustest.

Eelmisest sügisest alates oleme koos MTÜ Jägala Kalateed liikmetega põhjalikult analüüsinud pea kõiki Jägala jõe Linnamäe paisuga seotud avalikke dokumente. Oleme jõudnud tõestusteni, et seni toimunud ametlikud käigud vastavad seadustele vaid vähesel määral.

Esmalt ei ole õigesti lähtutud keskkonnamõjude hindamise (KMH) ja juhtimissüsteemi seadusest. Seadus kehtestab eelhindamise tarvis kindlaks määratud nimekirja tegevustest, mis on tunnistatud olulise keskkonnamõju tekitajateks. Selles nimekirjas on esindatud ka paisutamine ja hüdroenergia kasutamine. Kui tegevusloa taotluses esitatud tegevus on seaduses toodud nimekirjas, siis selle suhtes on seadusega eelhindamise otsuse alus juba määratletud.

Järgnevalt lähtutakse lõikest, mis sätestab, et eelhindamisel tuvastatud olulise keskkonnamõju korral Natura 2000 aladel kooskõlastab otsustaja hindamisest keeldumise kaitseala valitsejaga. Lõige lubab Natura 2000 aladel teostada üksnes neid tegevusi, mille puhul on oluline keskkonnamõju juba eeldamisel välistatud. See tähendab, et olulise keskkonnamõju olemasolu korral KMH programmi ei algatata ja loa väljastamine on keelatud.

Siit järeldub, et kõik paisud ja hüdroelektrijaamad saavad Eesti jõgedel lubatud olla üksnes seadusest tulenevate erandite rakendamiste korral. Kalapääsud ei asenda, ei hüvita, ei leevenda looduslikku seisundit ega võimalda tervikliku veekeskkonna toimimist. Erandeid saab rakendada üksnes siis, kui loa taotluses on esitatud tõendus taotletava tegevuse erakordsuse kohta, tegevusele puuduvad alternatiivid ja on määratud kindlad asendusmeetmed (hüvitusmeetmed). Alles siis saab valitsus teha otsuse loa andmise kohta ja ministeerium on kohustatud sellest ja kohaldatavatest asendusmeetmetest teavitama ELi Komisjoni. Sellisel juhul ja selleks ajaks peavad olema juba rakendatud asendusmeetmed (hüvitusmeetmed).

Meil ei ole nendest kohustustest kinni peetud. Ei nüüd ega ka varem ole arendaja selliseid tõendusi loataotluses esitanud. On eiratud seadusi ja jätkatakse olulise keskkonnamõjuga tegevusi.

Erandeid saab teha üksnes siis, kui arendaja on juba loa taotluses vastava materjali alusel tõendanud, et tegemist on erakordselt olulise ja avalikkusele elutähtsa tegevusega, mis kaalub üles kaitsealal kaitstavate liikide ja elupaikade väärtuse ala terviklikkusest ja sidususest lähtuvalt. Erakordsuse ja elutähtsuse tõenditest lähtuvalt teeb otsustaja KMH algatamise otsuse ja koostatakse asjakohane programm, milles tuvastatakse täpsed kahjud ja nende ulatused. Otsitakse tegevusele alternatiive ja leevendust. Kui neid pole, luuakse võimalike kahjude suurusest ja asjaoludest lähtudes asendusmeetmed ja tehakse juba järgnevad sammud.