Uudised

Eesti pääseb taas suurte krevetimaade sekka (9)

Toimetas Vidrik Võsoberg, 18. detsember 2019, 09:36
Eesti kaugpüügilaev Reval.Foto: Keskkonnaministeerium
Eesti laevad saavad tuleval aastal taas Loode-Atlandil krevette püüda ning Kirde-Atlandil kahekordistub süvalesta kvoot – nii otsustati ööl vastu kolmapäeva lõppenud kalandusnõukogus.

Lisaks kinnitati kahepäevasel Brüsselis toimunud põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil meriahvena, tursa, rai ja pikklesta 2020. aasta kaugpüügivõimalused Loode- ja Kirde-Atlandil.

Euroopa liit on viimastel aastatel süvalesta kaaspüügikvoodiks kehtestanud 900 tonni. „Et seda kvooti kasutavaid laevu on Euroopa liidus aasta-aastalt juurde tulnud, siis on põhjendatud selle kvoodi oluline suurendamine,“ selgitas Tuus. „See õnnestus ka hea eeltöö ja läbirääkimiste tulemusena saavutada: süvalesta kvoot tõsteti 1800 tonnini, mis võimaldab ELi laevadel suurema osa aastast kombineeritud püüki teha. Kui varu võimaldab, siis miks mitte seda kasutada.“

Suurim muutus Eesti kaugpüügile on kahtlemata krevetipüügi uuesti avamine Loode-Atlandil. Barentsi merel on Eesti laevad saanud pidevalt krevette püüda, ent Loode-Atlandil oli selle püük üle kümne aasta suletud, sest varu on olnud madalseisus. Nüüdseks on olukord muutunud. Kaitsemeetmed ja looduslikud tingimused on olnud krevetivarule soodsad ning populatsioon on taastunud. Loode-Atlandi krevetivaru arvestus selles piirkonnas käib kvoodi asemel püügipäevade alusel. Eesti võib tuleval aastal püüda 416 püügipäeva. Nood jaotatakse meie sealsete krevetilaevade vahel ära.

Eestil on hetkel kolm peamiselt krevetipüügile keskenduvat kaugpüügilaeva – Reval, Stefano ja Merike – ning muid kalaliike püüdvad kaugpüügilaevad Madrus ja Lennuk.

Aastatel 1999–2005 püüdsid Eesti laevad Loode-Atlandil üle kümne tuhande tonni krevetti, olles ELi riikidest üks suurimaid krevetipüüdjaid Põhja-Atlandil.