Mitmesugust

Ülikiire kalapüüdja jäälind – Põhjamaa kalliskivi! 

Marko Valker, ornitoloog, 7. november 2019, 11:00
Sarnaselt teiste kalatoiduliste lindudega, toovad isaslinnud väljavalitud kaaslasele pulmakingiks kala.Foto: Foto: Vida Press

Meie seekordse loo peategelane on jäälind, keda värvikireva sulestiku järgi kutsutakse ka Põhjamaa kalliskiviks. Lind on kõige lähemalt sugulane siniraaga.

Jäälinnu nägemiseks tuleb sammud seada jõe äärde. Seal selgub, et varblase suurust tiivulist polegi nii lihtne näha. Jäälinnu sulestiku värvus kaitseb teda elupaigas suurepäraselt. 

Tema sinine ülapool sulab hästi kokku veepinnaga, punane kõht sarnaneb aga linnu pesapaigaks olevate liivakivipaljanditega. 

Enamasti on kohtumised jäälinnuga üsna põgusad. Piki jõge lendav lind kaob paari-kolme sekundi pärast järgmise jõekäänaku taha. See pole ka ime, sest jäälinnu lennukiiruseks on harilikult 15–20 meetrit sekundis. Parem võimalus lindu kohata on neil, kes liiguvad mööda jõge paadi või kanuuga. 

Inglased, soomlased ja teisedki rahvad kutsuvad lindu tänu uhkele välimusele kuningkaluriks. Jäälinnu eestikeelne nimi on otsetõlge saksa keelest (Eisvogel). 
Kui lind end binokliga lähedalt vaadelda laseb, saab teha vahet ka isas- ja emaslinnul. Kui esimesel on nokk üleni must, siis emaslinnu noka alapoolel on veidi punakat värvi. 

Edasi lugemiseks: