Uudised

Käes on lõherahu aeg (4)

Aare Pai, keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor , 7. november 2019, 09:00
Foto: Foto: Pixabay
Kui enamikul meie vetes elavatel kaladel on kudeaeg möödas, siis lõhelistel on see oluline etapp parasjagu käes. Seepärast peab keskkonnainspektsioon vajalikuks kudemisega seotud piiranguid ja nende eesmärki taas meelde tuletada. Võrreldes möödunud aastaga, on üht-teist ka muutunud. Täielik püügirahu algas tänavu 20. oktoobril ja kestab 30. novembrini. Tuletame siinkohal ka meelde, et kõigi piirangute lõpukuupäevad on sisse arvestatud. Kui keeld kehtib 30. kuupäevani, siis sel päeval ei tohi veel püüda. Püügirahu ajal saab kalastuskaardi alusel püüda lõhet ja meriforelli vaid Jägala ja Narva jões.

Arvesta piirangutega Alates 1. detsembrist saab kalastuskaardi alusel lõhet ja meriforelli spinningu ja lendõngega püüda Selja, Vääna, Purtse, Loobu ja Pühajõel. Palume kalastajatel kalastuskaardi soetamisel olla tähelepanelik ning arvestada järgmiste piirangutega:
1. 2019. aastal on nende veekogude nimekirja, kus on spinningut ja lendõnge kasutades lubatud püüda lõhet ja meriforelli, lisandunud Loobu jõgi ja Pühajõgi. Mõlemale jõele tuleb alati taotleda eraldi kalastuskaart, mis kehtib ainult kas Loobu jõel (Joaveski hüdroelektrijaama derivatsioonikanali väljavoolust suudmeni) või Pühajõel (Mägara oja suubumiskohast suudmeni). Selja, Vääna ja Purtse jõel kehtib korraga üks kalastuskaart;
2. Valgejõele 2019. aastal kalastuskaarte lõhe ja meriforelli püügiks ning spinningu ja lendõngega püügiks ei väljastata;
3. Eelnimetatud jõgedes kalastuskaardi alusel kala püüdes on lubatud peale lõhe ja meriforelli püüda ka neid kalaliike, jõevähk välja arvatud, kelle püük ei ole samal ajavahemikul keelatud;
4. Nimetatud jõgedes (Narva ja Jägala jõgi välja arvatud) tohib ühes ööpäevas kokku püüda kuni kaks lõhelist;
5. Kalastuskaardi alusel spinninguga püügil landi või lendõngega püügil kunstpeibutise küljes kasutatavatel konksudel ei tohi konksu teraviku ja sääre vaheline kaugus ületada 12 mm.
NB! Pärnu jõestikus on lõhe ning meriforelli püük keelatud kuni 31. detsembrini.
Eelkirjeldatud nõuded on sätestatud keskkonnaministri määruses nr 49 „Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2019. aastal“, määrus on leitav Riigi Teatajast.

Pesapaigal toimetav lõheline on röövpüüdjale lihtne saak Oktoobri teises pooles, kui vesi on piisavalt jahenenud, hakkavad lõhelised sobivatesse kudepaikadesse liikuma ja kohe lähevad liikvele ka röövpüüdjad. Keskkonnainspektsiooni inspektorid teavad kriitilisemaid kohti ja jälgivad neid juba varakult. Nagu mitmel varasemal aastal, on seegi kord inspektoritel kohapeal lisasilmad ja -kõrvad – Eesti Kalastajate Seltsi vabatahtlikud kalavalvurid.
Kui enamik kalastajaid saab piirangute vajadusest aru ja arvestab nendega, siis leidub ikka neid, kes seavad nakkevõrgud risti üle jõe või üritavad eri püügivahenditega kudevaid kalu püüda. Pesa tehes ja marja heites püsib lõheline ühe koha peal paigal, olles röövpüüdjale lihtne saak.
Röövpüüdjaid on tavalistest looduses jalutajatest raske eristada. Tehakse nägu, et ollakse kalu vaatlemas, aga sobilikul hetkel, kui inspektoreid või pealtnägijaid silmapiiril ei ole, tehakse plaan teoks. Ükski hooaeg ei möödu ka ilma teravamate juhtumiteta – on tagaajamist mööda pimedaid kaldaid ja mõnel juhul tuleb tabatud ning vastu hakkavate röövpüüdjate rahustamiseks kasutada ka käeraudu.
Röövpüüdjate motiivid erinevad: mõnda kannustab kasusaamise eesmärk (ennekõike hinnaline lõhemari), teistele pakub keelatud tegevus hasarti ja põnevust. On ka neid, kes ütlevad, et juba nende vanaisad käisid sügisel lõhet püüdmas ja see on nende elustiil.
Igaüks, kel on kuri plaan keeldudest hoolimata lõhelisi püüda, peab arvestama karmide karistustega. Lõheliste püük keeluajal või keelatud viisil toob kaasa rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot, sellele lisandub keskkonnale tekitatud kahju. Tõsiste kalapüüginõuete rikkumise puhul, nagu püük keeluajal või keelatud kohas või alamõõdulise kala püük, on kahjutasu viiekordne: lõhe puhul 480 ja forelli puhul 150 eurot isendi eest. Juhul kui püük käib eriti ohtlikul ja kalavarusid kahjustaval viisil, näiteks elektri, mürgi või lõhkeainega, on hind kümme korda suurem ehk ühe lõhe eest 960 ja meriforelli eest 300 eurot.
Rikkumiste ärahoidmiseks ja lõheliste hea käekäigu tagamiseks saab kaasa aidata iga keskkonnast hooliv inimene, kes kahtlast tegutsemist jõe suudmealal või alamjooksul märgates annab sellest teada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.