Uudised

Keskkonnainspektorid tõmbasid liistule 18 vähipüüdjat 

Toimetas Vidrik Võsoberg, 13. september 2019, 14:29
Foto: Pixabay
Keskkonnainspektsioon on alustanud tänavu juulis ja augustis 18 vähipüügiga seotud väärteomenetlust, lisaks on veekogudest eemaldatud 70 tähistamata ja märgistamata vähimõrda ja -natta.

Menetlused jagunevad maakonniti järgmiselt: Võrumaal seitse, Harjumaal kuus ja Saaremaal neli ning Viljandimaal üks.

Keskkonnainspektsiooni Võrumaa büroo juhataja Ardi Lepp ütles, et põhilised rikkumised olid seotud alamõõduliste vähkide või lubatust rohkemate püügivahenditega püüdmisega. Kahel juhul toimus vähipüük ilma loata või keelatud viisil.

„Selguseta püügivahendeid oli sel aastal vähem kui eelmisel aastal (2018. aastal oli 14 ja tänavu kaks püügivahendit), sest keskendume eelkõige isikute tabamisele. Niisama kergekäeliselt kohe püüniseid välja võtma ei mindud. Kui võimalik, püüti tabada teo toimepanija ja mitmel juhul see ka õnnestus. Püügivahendid, mis muidu oleksid jäänud selguseta kuuluvusega vahenditeks, on täna asitõendid,“ selgitas Lepp.   

Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer märkis, et Saaremaal möödus vähipüügihooaeg rahulikumalt kui eelnevatel aastatel. „Põhiliselt olid rikkumised seotud lubatust suurema arvu püügivahendite kasutamisega, päris ilma loata püüdjaid ei tuvastatud. Oli küll juhtum, kus luba oli antud püügiks ühele veekogule, aga millegipärast otsustas loaomanik minna püüdma teisele veekogule, mis on sisuliselt sama mis loata püük,“ täpsustas Haamer.

Haameri hinnangul on viimaste aastate rikkumiste vähenemisele Saaremaal kaasa aidanud eraldi kontrollikava rakendamine, mis tähendab, et kohalikele inspektoritele käivad abiks teiste maakondade inspektorid.

„Harjumaal oli sel aastal peamiseks probleemiks enne ametliku püügihooaja algust toimunud ebaseaduslik vähipüük. Mitmel juhul püüti vähke kalapüügiseaduses ettenähtud vahendeid kasutamata ehk kätega. Huvitav fakt on ka see, et tavaliselt pannakse süüteod toime mitmekesi ehk siis ühe menetluse raames on menetluse all mitu isikut,“ rääkis Harjumaa büroo vaneminspektor Egert Tolk.

Viljandimaal oli üks loata vähipüügi juhtum. „Tegu oli pensionäriga, kellel üldiselt harrastuspüügiks luba vaja ei ole, aga vähipüügile see soodustus ei laiene,“ selgitas Viljandimaa büroo juhataja Leana Lemming.

Menetluste tulemused ja trahvisummad selguvad edaspidi, sest enamik alustatud menetlustest on praegu pooleli.

Kui võrrelda selle ja eelmise aasta vähipüügijärelevalve tulemusi, siis tänavu alustati väärteomenetlusi rohkem, see-eest vähenes selguseta kuuluvusega ehk tähistamata-märgistamata püügivahendite arv. 2018. aastal alustati kokku kaheksa väärteomenetlust ja veekogudest eemaldati 116 ebaseaduslikult püügil olnud vähipüügivahendit.

Ehkki ametlik vähipüügiaeg lõppes 31. augustil, hoiavad inspektorid veekogudel silma peal, sest vähipüügihuvilisi leidub ka pärast lubatud aja lõppemist.