Uudised

NATAD SISSE: kuni augusti lõpuni on lubatud jõevähki püüda (1)

Toimetas Vidrik Võsoberg, 1. august 2019, 11:29
Vähipüük Saaremaal 20 aastat tagasi. Foto ilmus Õhtulehes 31. juulil 1999.Foto: Albert Truuväärt/ÕL arhiiv
Kalastuskaarte vähipüügiks on võimalik osta internetist pilet.ee lehel ja keskkonnaameti kontoritest. Lube on saada kõigisse maakondadesse ja veekogudele peale Saaremaa ja Pangodi järve.

Juba kolmandat aastat on enamikus maakondades vähipüügilube saada piirarvuvabalt, mistõttu jagub neid kõigile soovijatele. Erandiks on siin vaid Saaremaa ja Pangodi järv Tartumaal. Kuna lubade müük algas juba 1. juulil, siis on mõlema püügipiirkonna limiit tänaseks läbi müüdud.

Samal teemal

Eestis on aga häid vähipüügiveekogusid märksa enam, pea 200 ringis. Kui Saaremaa veekogud ja Pangodi järv kõrvale jätta, osteti eelmisel aastal enim lube Järva, Harju, Pärnu, Võru ja Valgamaale. Järvamaa populaarsem veekogu oli Väinjärv, Valgamaal Aheru järv, Pärnumaal Paadremaa jõgi, Harjumaal Männiku karjäär ja Võrumaal Verijärv.

Loa ostmiselt tuleks arvestada ka sellega, et eraomandis oleval veekogul peab lisaks kalastuskaardile olema ka veekogu omaniku nõusolek. Kas veekogu on avalikuks või mitte avalikuks kasutamiseks (eraveekogu), seda saab vaadata keskkonnaregistrist.

Varasemate aastatega võrreldes on sel aastal vähipüügil ka üks oluline piirang. Nimelt on ühel isikul lubatud ühes ööpäevas püüda kuni 100 mõõdulist isendit. Kõik ülejäänud püütud vähid ning ka alamõõdulised vähid tuleb vette tagasi lasta. Jõevähile kehtestatud alammõõt on 11 cm.

Viimastel aastatel on avastatud Eestis ka kolm võõrvähiliiki: signaalvähk, ogapõskne vähk ja marmorvähk. Nende leviku taga on inimene, sest iseseisvalt nad oma levikuareaali nii kiiresti ja pikkade vahemaade taha ei laienda. Lisaks võib ümberasustamisega levitada edasi ka haigusi, sest mitmete meie jõevähile ohtlike haiguste suhtes (nt vähikatk) resistentsed võõrliigid võivad neid haigusi edasi kanda. Jõevähi ümberasustamisel on oht aga lapihaiguse levitamiseks. Seetõttu ei tohi püütud isendeid ümber asustada teistesse veekogudesse.

Kui tekib kahtlus, et tegemist võib olla signaalvähiga, ei tohi seda vette tagasi lasta, vaid leiust tuleb teavitada keskkonnaametit või jõevähi seirega tegelevaid maaülikooli teadlasi telefonil 5373 6731.

Vältimaks haiguste levikut püügivahendite kaudu, tuleks pärast vähipüüki mõrrad või natad päikese käes kuivatada, et hävitada sellega võimalikud vähke ohustavad haigustekitajad.

Kalastuskaardi omanik peab pärast püügi lõppu esitama viie päeva jooksul püügiaruanne pilet.ee veebilehel või keskkonnaametis kohapeal. Aruande esitamise kohta saab lähemalt lugeda keskkonnaameti kodulehelt.