Uudised

Sindi paisu lammutamine muutis jõe ojaks ja jättis paljud kaevud tühjaks

Toimetas Vidrik Võsoberg, 30. juuli 2019, 11:23

47 KOMMENTAARI

j
Jõgi/ 31. juuli 2019, 09:37
Paisude lõhkumine ja madal vesi soodustab jõe kinnikasvamist. Vihtras on jõest saanud rohtu ja kõrkjat täis kasvanud luha.
p
Peeter/ 30. juuli 2019, 23:01
Mõneaastaga kasvab see väike nire kinni! Ei hoia seda jõge keegi enam puhtana. Vanasti oli palgiparvetus , mis hoidis jõe puhtana. Küll aeg näitab ,kuidas vetikas ja kõrgjas vohama hakkab.
o
oeh/ 30. juuli 2019, 22:58
Paljud pole sellest aru saanud, et see sama "tühine" kalake, toob olulisel määral merest toitaineid sisemaale tagasi. Täna on muidugi lihtne, et fossiilsed kütused on odavalt saada. Kui sisemaal on toitaineid puudu, siis naftaga saab sünteetilisi väetisi juurde. Nii saabki vinguda ja viriseda, et oi Läänemeres on sinivetikad. Pärnu jõgi, toidab olulisel määral kogu Liivi lahte. Kui jõge paisutada, tekib paisu taha igapäevaselt lagundamata toitaineid juurde. Kui ka paisu taga oleva vee temperatuur tõuseb, väheneb hapniku hulk vees. Lõpuks lisab see kõik Läänemere eutrofeerumist.
p
Per Seauk/ 30. juuli 2019, 22:37
Inimesed lihtsalt ei teagi enam milline see jõgi seal oli enne paisu ehitamist. Just selline madal kärestik seal oligi,kohalikud võtku uhtmispannid ja hakaku kulda sõeluma sääl.
t
triceps/ 30. juuli 2019, 21:21
Kas keegi tahab nüüd väita,et Sindi paisu lammutamine vähendas jõe vooluhulka,st mõjutas jõge toidvaid allikaid ja muid lisasid?Ta langetas lokaalselt veetaset ja see ei ole jõe suurust arvestades mingi näitaja.Paiskärestiku kõrgus määrab ära selle milline on lokaalne veetase enne paisuülesvoolu.Kui jõgi oleks oma looduslikus kujus,st poleks iialgi paisutatud olnud.siis oleks veetase veelgi madalam ja vastavalt vool kiirem.Elan 30 km ülesvoolu ja meil küll jõgi täpselt endine.Huvitav kas paisu alla laskmine pani vee 30 kilomeetri voolamise käigus kiiremini auruma?
m
munk ( μοναχός )/ 30. juuli 2019, 20:43
m
Matu / 31. juuli 2019, 15:07

a
as/ 30. juuli 2019, 18:06
paisude aeg on möödas, inimene peab üritama päästa veel mida on võimalik see, et keegi kuskil ei saa enam kaldalt peakat hüpata jätab külmaks kogu ülejäänud vesikonna äärsed inimesed rõõmustavad.
r
rõõmustan jee/ 30. juuli 2019, 20:47
paisutatud jõe asemel on mudaste kallastega nire, kus ei saa ei ujuda ega kala püüda.
m
mitsuurin/ 30. juuli 2019, 17:59
seda lõhet hakkab nüüd olema kohe kümnete tonnide kaupa ja kala hind langeb mitu korda......ja hakkame exportima ka ja ongi õnn meie õuel.Inglismaal olid kunagi masinapurustajad hoos.meil tänapäeval tammipurustajad.
m
Matu/ 31. juuli 2019, 15:14
Paraku see nüüd nii lihtsalt ka ei käi. Järgmiseks, mis tegelikult on probleemiks ammu, on vaja jōgedes suurendada pōhjavee sisaldust. Alamjooksudel seda pea et polegi, ainult kraavidest tulev. See ei ole soodne loodusele. Pōhjavett on juurde vaja, siis on vesi nii kaevudes ja jōgedes elu tärkab. Probleem pole kuivades ilmades, vaid kraavisüsteemid lōikavad sadevee pōhjaveeks saamise ära.
t
tehti, et maha lõhuti. Jõgi on nüüd oma loomulikus sängis. Kindlasti mõnele ei meeldi aga/ 30. juuli 2019, 15:49
t
Tiit/ 30. juuli 2019, 15:33
Tehakse kunstlik kärestik. No olgu, ainult mis jääb sellest kärestikust järele peale korralikku jääminekut? Millegipärast arvan, et see pühitakse lihtsalt minema.
m
Matu/ 31. juuli 2019, 15:19
Ammugi, et selle all oli säilinud looduslik jōepōhi olemas. Eelarvet oli vaja suurendada, et suuremat summat saaks lunida. Euroops vōerakse veidi väiksema tammid 2 milli eest maja ja mingeid kunste ei viljeleta... Sindi eelarve oli aga 15 milli.
m
maalt ja traktoriga/ 30. juuli 2019, 15:22
"Pärast Pärnu jõel asunud Sindi paisu lammutamist pole paisust ligi kaks kilomeetrit ülesvoolu enam jõge ollagi ja kivide vahel voolab vaid hädine nire,..." - Mäletamist mööda on Pärnu jõe üldpikkus 144km (algkooli geograafiatunnist on jäänud meelde), ja jutus, et paar km paisust üleval pool on kuiv. Kuid 10, 20, 30 km üleval pool? On nii nagu enne?
t
Tiit/ 30. juuli 2019, 15:29
Seal on kogu aeg jogi madal ja kitsas olnud.
m
Matu/ 31. juuli 2019, 15:22
On samuti kuiv ja kaevud ei puutu üldse teemasse
t
toi/ 30. juuli 2019, 15:17
Tammi olemasolu või puudumine mõjutab elu mõne kilomeetri ulatuses ülesvoolu, põud ja võimalik rabade-soode ümberkujundamine aga kogu jõgikonna elustikku. Ka salvkaev peab olema KAEV, mitte aga paari meetrine sügavune rakisega auk.
k
Kroom/ 30. juuli 2019, 15:12
Jõed tõmbavadki kuival ajal kokku - see on täiesti normaalne. See eelnev pais ja seetõttu kõrgem minimaalne veetase oli hoopis ebanormaalne.
m
Matu/ 31. juuli 2019, 15:25
Päriselt see ikka normaalne pole, sest kui kraavid ei lōikaks sadevee saamist pōhjaveeks, ei tähendaks paari nädalane kuivus mitte midagi
m
mitsuurin/ 30. juuli 2019, 14:28
omal ajal oleks sellise diversiooni eest 25+5 saanud ,tänapäeval ei vastuta keegi mitte millegi eest.
m
Matu/ 31. juuli 2019, 15:26
Sa räägid seadusevastast juttu

p
Paisud maha/ 30. juuli 2019, 14:06
Vastuseks ''Erilised kilplased'' Raudbetoonist keegi kärestiku ehitama ei hakka, laotatakse jõepõhja suuremaid kive, kruusa jne üritatakse lüüa võimalikult looduslähedane kärestik. Vastuseks ''Tiit'ule'', ''Pesti ajusid jutuga, et hakkab lõhe massiliselt sisse tulema'' Jutt ei vasta, tõele alles see sügis saame me näha, kuidas paisu lammutamine lõhe rännakule kasuks tuleb. Teadupärast hakkab lõhe sisse pressima alles sügisel (september,oktoober), meriforell juba varem kui on piisav hulk vett ja veetemp vastab nõutule. Kudevimb tõusis see aasta väga kõrgele, küll ka lõhe tõuseb. Kannatust!
t
Tiit/ 30. juuli 2019, 15:02
Vimb käis Pärnu joes kudemas ka siis kui pais veel alles oli.
p
Paisud maha/ 30. juuli 2019, 16:28
Ütlesin ma, et vimb ei käinud varasemalt jões kudemas? Ei, vimb käiski jões varasemaltki kudemas, see aasta oli esimene aasta, kus tava vimma püügikohad olid praktilselt ripakil. Püüti kõrgemalt, kui kunagi varem ja ka kudu käis kõrgemal, kui enne paisu.
m
Matu/ 31. juuli 2019, 15:28
Teadupärast tamm oli juba eelmisel sügisel maas ja lōhe tormas ülesse
j
jeah/ 30. juuli 2019, 13:59
Loodus leiab tee, inimene ainut hädaldab.
e
erilised kilplased/ 30. juuli 2019, 13:57
Mis asi on "kärestiku taastamine"? Et ehitatakse raudbetoonist kärestik va?
t
Tiit/ 30. juuli 2019, 13:22
Kirjutasin juba ammu, et paisu lohkumisel voivad olla ettenägematud tagajärjed. See, et jodi ojaks muutub oli ju motlevatele inimestele teada. Eestile on kombeks, koigepealt suure hurraaga tegema ja pärast vaatame mid juhtuma hakkab. Tavaliselt tullakse järeldusele, et jälle läks p....e.
e
ettneägematud on inimesedk, kes oma kaeva nii madal teevad et jõevesi kaevu tungib. / 30. juuli 2019, 14:19
t
Tiit/ 30. juuli 2019, 14:29
Pohjavee tase soltub ka jogede veetasemest.
t
to Tiit/ 30. juuli 2019, 17:45
Sa targutad ja ennetad juba mõtlematult ette. Küll jõgi ise ennast kujundab nii nagu talle meelepärane. See kõik võtab aega. Kannatust!
v
Vmaamiis!/ 30. juuli 2019, 13:07
Jah,lõhkumine pole teps mitte ehitamine!
t
Taat/ 30. juuli 2019, 13:06
Üheksa korda mõõda,üks kord lõika!
k
kui vaid lõikamise eest makstakse, siis lõika ikka kohe/ 30. juuli 2019, 13:20
s
Saatelõik tehti/ 30. juuli 2019, 12:53
Leitsaku viimasel päeval.Kui novembris veeseis pole muutunud,siis tuleb reageerida.
n
Naerab/ 30. juuli 2019, 12:48
Tori vald jälle kümme korda kuulsam :)

m
30. juuli 2019, 12:47
mik see pais siis üldse lammutati,keda segas?otsustajad ja käsuandjad peaksid nüüd oma rahadega uue ehitama.
t
Tiit/ 30. juuli 2019, 13:25
Jutt oli ju kui pais lammutatakse siis hakkab lõhe massiliselt Pärnu jokke tulema. Niimoodi pestigi ajusid kuni saadi oma tahtmine.
t
Tiit sa ajad naerma juba/ 30. juuli 2019, 17:51
Mulle tundub et sina hoopis pesed siin inimeste ajusid. Millega sa ära tõestad et lõhe ei hakka massiliselt sisse tulema? Ehk on sul hoopis omad huvid ja oled kalakauge inimene.
m
Matu/ 5. august 2019, 13:08
Paisud ei sega vanameelse mõtlemisega inimesi. Teadlikumad aga mõistavad ja seisavad selles eest, et Eesti loodus saaks vabamaks ja toimiks nii nagu looduses on see alati käinud. Eesti jõed on umbes 10000 aasta vanused ja inimtekkelised tammid mõjuvad sama kahjulikult loodusele kui massimõrvad inimkonnale.
p
Pets/ 30. juuli 2019, 11:44
Vastupidi, euroopa vaatab ja tahab järgi teha, suurepärant töö. See, et kaevud jäävad kuivaks oli ette teada, uute kaevude tegemine projektis sees. Inimesed ei pea enam jõevett jooma krt
s
Sindist/ 30. juuli 2019, 11:40
Sindis oli paisutamist ca 200 aastat kalevivabriku juures. Jõesäng oli kuju selle järgi sättinud juba. Keegi aga ajas näpuga euronõunike jutul järge ja muutkui täitis nõudeid kuni juhtuski see...
m
marks/ 30. juuli 2019, 21:38
Pais kadunud , nire alles . Milline loogiline mõtlev inimeneloodab nire kala näha?? Ere näide Võhandu jõgi , kala praktiliselt pole , Veskitammid lõhutud , vool kiire , taimestiku vähe. Paisude korral tekib ju madalas niiduvees elu ( vastsed kullesed, ujuri vastsed ) kala toitub ju sitikatest. Kiire vool ja liivane põhi , Mida se kala seal sööb. Anna jumal halastust , kust tulevad sellised teadlased, tõesti ülikoolid on vaja kinni panna. Hea algusega on Euroülikooli näol alustatud.
o
Oleme uhked/ 30. juuli 2019, 11:34
Sindi pais lõi pretsedendi kogu euroopas! Nii lolle rohelisi mujal pole!
m
Matu/ 5. august 2019, 13:13
Võta teadmiseks, et Euroopas on mõistminene, et tuleb ennistada jõgede looduslik seisund. Euroopas on tänasega lammutatud üle 5000 tammi ja USA-s üle 12000 tammi. Eesti on häbiväärne sabas sörkija. Meil pärsibki seda liiga suur vanaviisi mõtlejate arv, kes ei soovi arendada enda teadlikust.