Uudised

Keskkonnainspektorite töömailt: milliseid pahandusi teevad Peipsi kalamehed? (4)

Toimetas Vidrik Võsoberg, 5. juuli 2019, 09:55
Nii kalamehed kui kutselised kalurid kipuvad kaasa võtma alamõõdulist kala. Foto on illustreeriv.Foto: Teet Malsroos
Hoolimata suurtest kahjutasudest ning sadadesse eurodesse ulatuvatest trahvidest, ei näita kalapüügirikkumised Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel keskkonnainspektsiooni teatel vähenemise märke. Jätkuvalt on kutselisi kalureid ja harrastuskalastajaid, kes kehtestatud nõudeid eiravad.

Keskkonnainspektsiooni kalakaitse osakonna peainspektori Ivo Kase sõnul on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel inspektorite igapäevaseks tegevusteks tähistuse ja märgistuseta püügile asetatud püügivahendite omanike selgitamine, keelatud silmasuurustega püügivahendite püügilt eemaldamine, alamõõduliste kalade püügijuhtumite tuvastamine ning pilliroosse kottidega peidetud kalade omanike selgitamine. 

Keskkonnakahjuga juhtumeid on olnud Peipsi järvistul tänavu 26 ja kahjusumma kokku ligi 85 000 eurot.

Rikkumisega tekitatud keskkonnakahju tuleb süüdlasel hüvitada, see lisandub rikkumise eest määratud trahvile. „Tihtipeale ei tehta trahvil ega keskkonnakahju hüvitamisel vahet, arvatakse, et üks trahv kõik. Tegelikult on need siiski kaks eri asja,“  selgitas Kask.

Keskkonnakahjuga juhtumitest kuuel korral on alustatud kriminaalmenetlust (juhtumid, kus kahjusumma ületab 4000 eurot) ning 20 juhtumi puhul lahendatakse süüteod väärteomenetluse korras (kahjusumma jääb alla 4000 euro).

Tänavu esimesel poolaastal on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tuvastatud ühekokku 82 süüteosündmust. „Kui võrrelda eelmiste aastatega, siis 2019. aastal on tuvastatud rikkumisi umbes sama palju kui 2018. aastal kokku,“ lisas Kask.

2019. aasta esimesel poolaastal on jõutud otsuseni 58 väärteoasjas. Trahve on määratud summas ca 11 000 eurot.

Ebaseaduslikult püügile asetatud võrke on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest avastatud ja toodud kaldale 622 (siia hulka ei ole arvestatud tragimisel avastatud ja kaldale toodud võrkude arvu). Nendest 220 võrgu omanikku ei ole õnnestunud kahjuks tuvastada. 402 võrgu puhul on aga omanikud kindlaks teinud ning paljudel juhtudel on ka menetlused nende osas juba läbi viidud.

Siin on välja toodud kümmekond tüüpilisemat näidet rikkumistest:

21. jaanuar. Saabus Peipsi järvelt tagasi Remniku sadama kutseline kalur A. Kuna inspektorid olid sadamas vastus, siis otsustas A. jätta järve jääle maha kala, mille kohta ei olnud ta teinud kalateadet ega märkinud püügipäevikusse koguseid. Inspektorid kontrollisid Peipsi järve jääle maha pandud kottide sisu ja tuvastasid, et nendes oli päritolu tõendamata kala: 57 latikat ja 1 haug. Päritolu tõendamata kala käitlemise eest karistati kalurit 300 euro suuruse rahatrahviga ning tal tuleb hüvitata keskkonnale tekitatud kahju 1403 eurot.

Kalamehe paat Peipsil Raja külas. Foto: Aldo Luud

Samasuguse rikkumine tuvastati ka 4. aprillil Mustvee vallas Kükita külas, kuhu saabus kutseliselt püügilt kalur V. Nähes kaldal inspektoreid, sõitis V. Peipsi järvele tagasi ning peitis kaasas olnud kalad, mille kohta ei olnud esitanud kalateadet ega teinud märget püügipäevikusse, Peipsi järvel olevasse jäämurdu. Inspektorid kontrollisid Peipsi järve jääle maha pandud kottide sisu ja tuvastasid, et nendes oli päritolu tõendamata kala  47 latikat ja 1 koha. Kalurile määrati sellise rikkumise eest rahatrahviks 600 eurot. Kalur inspektsiooni otsusega ei nõustunud ning esitas kaebuse Tartu maakohtusse. 20. märtsil tegi kohus otsuse, millega jäeti kaluri kaebus rahuldamata. Tänaseks on otsus jõustunud ning ka sellel juhtumil tuleb kaluril lisaks trahvile hüvitama asuda ka keskkonnale tekitatud kahju.

24. veebruaril kontrolliti Lämmijärvel harrastuspüügiga tegelenud O.-d. O.-l puudus kontrolli hetkel harrastuspüügiõigus ning tema saagiks oli 20 alamõõdulist koha, 2 haugi, millest üks alamõõduline, ning üks ahven. Kuna isikul püügiõigus puudus ning tema poolt püütud kalad olid enamikus alamõõdulised, siis alustati menetlust. Menetluse käigus selgus ka O. poolt keskkonnale tekitatud kahju suurus, milleks oli 1045 eurot ja 20 senti. Menetluse lõppedes määrati selle teo eest rahatrahv 400 eurot, samuti tuleb tal hüvitada tekitatud kahju 1045 eurot ja 20 senti.

6. märtsil avastas keskkonnainspektsioon Peipsi järvel 11 ja 10 piiripoi vahelisel alal ca 2 km piirist, et lubatud 30 avaveevõrgu asemel oli püügile asetatud 60 avaveevõrku. Võrgupüük sellisel viisil lõpetati ning võrgud eemaldati püügilt. Võrkudes oli 51 koha, 60 latikat, 12 haugi ja 1 luts. Enamik võrkudes olnud kaladest õnnestus lasta tagasi Peipsi järve. 8 koha olid kahjuks surnud ning need võeti sündmuskohalt kaasa. Väärteomenetluse käigus selgus, et lubatust rohkem avaveevõrke oli püügile asetanud kutseline kalur E. Menetluse lõppedes on määratud kalurile rahatrahviks 600 eurot. Samuti tuleb tal hüvitada kahju summas 400 eurot

7. märtsil avastati Tartumaal, Peipsiääre vallas, Kolkja küla lähedal Peipsi järvel kala erinevate kalastuskaartide alusel kolm nakkevõrgujadaga, milles oli püügil kokku 13 nakkevõrku kogupikkusega 779,55 m. Võrgud eemaldati püügilt ning võrkudes olnud kalad 250 särge, 7 nurgu, 1 haug ja 1 luts vabastati võrkudest ning lasti tagasi Peipsi järve. Uurimise käigus selgus, et nakkevõrgud oli püügile asetanud L. ja A. Nimelt oli neil tekkinud mõte kevadel püüda särge lubatust rohkemate nakkevõrkudega. Selleks palusid nad tuttavate abi palvega, et nad vormistaksid kalastuskaardid võrgupüügiks, mida saaksid ise püügil kasutada. Kuna tuttavate abist jäi väheseks, siis otsustas L. ka osa võrke püügile asetada ilma loata. Tänaseks on sellisel viisil püügi eest määratud L.-le rahatrahv 400 eurot ning A.-d on karistatud 200 euro suuruse rahatrahviga.

26. märtsil avastas keskkonnainspektsioon Põlvamaal, Räpina vallas, Piirissaare lõunakaldast ca 500 m kaugusel Lämmijärves viis kaldavõrgujada, mida Lämmijärves ei olnud lubatud kasutada. Nimelt oli nende viie kaldavõrgujada kasutamiseks väljastatud loale märgitud püügikohaks vaid Peipsi järv ning Lämmijärves neid kasutada ei tohtinud. Viis nakkevõrgujada, milles kokku 29 kaldavõrku kogupikkusega 1948,42 meetrit, eemaldati püügilt. Kahjuks ei olnud võimalik kaldavõrkudes olnud kalu vabastada ning seega on kalavarud vähenenud 333 särje, 19 haugi, 16 ahvena ja ühe lutsu võrra. Läbiviidud väärteomenetluse käigus tuvastati, et kutselise püügiga oli tegelenud vales kohas kalur S., kellele määrati rahatrahv 240 eurot ning samuti tuleb tal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju summas 3120,5 eurot.

Kutseline kalapüük. Foto: Teet Malsroos

8. aprillil avastas keskkonnainspektsioon Mustvee linna ja Omedu küla piirkonnas kaldast 5-7,5 km kaugusel Peipsi järvel 5 tähistamata ja märgistamata avaveevõrgujada. Kuna kõikides veekogudes on keelatud kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata püügivahendeid, tuli keskkonnainspektsioonil need püügivahendid püügilt eemaldada ning alustada asjaolude selgitamiseks väärteomenetlust. 5 avaveevõrgu eemaldamisel vabastati võrkudest ja lasti tagasi Peipsi järve 251 latikat, üks koha ja üks haug. Kalalaeva GPS-jälgimissüsteemi abil tuvastati, et kõik viis tähistuse ja märgistuseta avaveevõrgujada oli püügile asetanud kutseline kalur A. Kalapüügiluba oli võrgupüügiks kaluril olemas ning ka võrgud lubatud silmasuurustega. Kalurile määrati karistuseks rahatrahv 300 eurot.

30. aprillil avastas keskkonnainspektsioon Kallaste sadamas, et mõrrapüügilt saabunud kaluri D. kalalaevas oli  kokku 39 koha, millest 14 olid alamõõdulised. Saak kaaluti ning kaalumise tulemusena oli mõõdulisi kohasid 27,26 kg ja alamõõdulisi oli lubatud 1% kaaspüügi asemel laevas 12,16 kg. Kaluri enda sõnade kohaselt oli ta kala pikkusi hinnates olnud lohakas ning selle tulemusel sattusid lubatust väiksemad kalad saagi hulka. Selle teoga oli D. tekitanud kahju kalavarudele summas 700 eurot. Tänaseks on kalurile määratud rahatrahv 600 eurot. Samuti tuleb tal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju 700 eurot.

Räpina sadam Lämmijärve ääres. Foto: Aldo Luud

1. mail avastas keskkonnainspektsioon Lämmijärvel mõrrapüügiga tegelenud kaluri A. kalalaevast  96,98 kg koha, millest mõõdulisi oli 74,64 kg ning lubatud 1% asemel oli alamõõdulisi 22,34 kg. Seega tuvastati kalalaevas 34 alamõõdulist koha, mida kalur ei oleks tohtinud kalalaeva pardale jätta. Ka selle kaluri sõnade kohaselt oli ta kala pikkusi hinnates olnud lohakas ning selle tulemusel sattusid lubatust väiksemad kalad saagi hulka. Selle teoga oli A. tekitanud kahju kalavarudele summas 1700 eurot. Tänaseks on kalurile määratud rahatrahv 600 eurot. Samuti tuleb tal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju 1700 eurot.

19. mail avastas keskkonnainspektsioon Tartumaal Peipsiäare vallas Lahepera järve idapoolses otsas harrastuspüügiga tegeleva A., kes oli keelualal ja keeluajal spinninguga püüdnud 3 latikat. Kontrollimise ajal oli üks püütud latikas veel elus ning see õnnestus lasta tagasi Lahepera järve. Kaks latikat aga olid kontrollimise hetkel juba surnud ja seega oli A. oma tegevusega tekitanud kahju keskkonnale 48 eurot. A.-le on määratud ebaseadusliku püügi eest rahatrahv 100 eurot. Samuti tuleb tal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju 48 eurot.

4 KOMMENTAARI

k
kalaekspert 7. juuli 2019, 22:06
Ega lollakaks ei saa ka minna nende regulatsioonidega. Teinekord endalgi juhtub, et oled kala mõõtmisel lohakas ja satub mõni alamõõduline sekka. Need püütud kogused (näidetes välja toodud) on tegelikult olematud ja trahvi määrad siiski päris kopsakad.
u
Ulf 5. juuli 2019, 21:19
No kui kutseline sellise sigadusega tegeleb siis püügikeeld olex norm
Loe kõiki (4)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee