Uudised

Riik keelas Sindi paisu läheduses kalapüügi 

Toimetas Vidrik Võsoberg, 1. juuli 2019, 09:46
Skeemil on keeluala tähistatud punaste joontega. Foto: Keskkonnainspektsioon
Keskkonnainspektsioon juhib tähelepanu eelmisel laupäeval kehtima hakanud muudatustele, mis puudutavad kalapüüki Pärnu jõestikus. Kui varem oli lubatud püüda teatud ulatuses Sindi paisust allavoolu, siis nüüdsest on igasugune kalapüük enne ja pärast paisu keelatud!

Samuti ei tohi terves Pärnu jõestikus enam lõhet ega meriforelli püüda.

Täpsemalt saab lugeda keskkonnaministri 23. novembri 2018. aasta määrusest nr 46 „Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2019. aastal“. Allpool on väljavõttena konkreetsed punktid nimetatud määrusest.

Alates 29.06.2019 keelatakse kalapüük Pärnu maakonnas Sindi linnas oleval lõigul, mis jääb väliujula ülesvoolupoolsest servast (punktide 58º24.830'N, 24º39.876'E ja 58º24.887'N, 24º39.696'E ühendavast sirgest) kuni Vabriku kanali väljavooluni(punktide 58º24.429'N, 24º38.945'E ja 58º24.423'N, 24º38.834'E ühendava sirgeni).

Püügikeelu rakendamise eesmärk on kaitsta endise Sindi paisu kohale, ülesvoolu ning allavoolu jäävat kudeala pärast Sindi paisu likvideerimist. Tegemist on esimese kärestikulise jõelõiguga Pärnu jões, mistõttu paljud kärestikulist jõeosa kudemiseks kasutavad kalad koevad just sellel lõigul. Paisu likvideerimisel tühistati kalapüügi keeluala, mis oli sätestatud kalapüügieeskirjaga ning mis ulatus paisust 500 meetrit allavoolu. Kuna paisu likvideerimisel tekkis ka paisust ülesvoolu kärestikuline ala, on asjakohane endist keeluala täpsustada tekkinud uute olude põhjal. Kuna olukord on pärast paisu likvideerimist uus, sätestatakse keeluala esialgu ajutise püügikitsendustena, kuni optimaalse ja püsiva lahenduse leidmiseni.

Punktiga 5 täiendatakse paragrahvi 11 lõikega 11, sätestades lõhe ja meriforelli püügikeelu Pärnu jõestikus. Keeld hakkab kehtima määruse jõustumisest kuni 2019. aasta lõpuni. Pärast Sindi paisu eemaldamist on tagatud rändetee paljudele kalaliikidele, kelle hulka kuuluvad ka lõhe ja meriforell. Viimati nimetatud kalaliikide eduka kudemise tagamiseks ja varu taastumiseks on keelu seadmine järgnevaks paariks-kolmeks aastaks põhjendatud. Riik teeb Pärnu jõe siirdekalade populatsioonide taastamiseks suuri kulutusi seoses paisude likvideerimisega ning populatsiooni taastamiseks asustatakse jõkke kalu.

Et need pingutused annaksid tulemuslikku efekti, on mõistlik keelata Pärnu jõestikus lõhe ja meriforelli püük, kuniks looduslik taastootmine on tõusnud sellisele tasemele, kus nende liikide püük ei ole populatsioonide taastumisele liialt koormav. Hinnanguliselt läheb selleks minimaalselt 2-3 aastat.