Uudised

Riik jätkab Pärnu lahes kohavarude taastamist (2)

Toimetas Vidrik Võsoberg, 11. juuni 2019, 11:16
Koelmu paigaldamine. Foto: Aimar Rakko
Kohade arvukuse suurendamiseks ja olemasoleva asurkonna seisundi parandamiseks paigaldati keskkonnaameti eestvedamisel sel kevadel Pärnu lahte 1140 koha tehiskoelmut.

Pärnu lahe kohavaru on olnud madalseisus juba 2000ndate algusest alates. Selle parandamiseks on paarkümmend aastat paigaldatud tehiskoelmuid ning viimastel aastatel on karmistatud ka püügi regulatsioone – sätestatud on keeluajad ning koha alammõõtu on tõstetud.

„Pärnu laht on ajalooliselt olulisim koha kudeala kogu Eesti rannikumeres. Looduslikud alad lahes on aga suurel määral kudemiseks sobimatud, sest puudub kohale kudesubstraadina sobilik põhjataimestik. Liikuvatele põhjasetetele koetud mari võib setete alla mattuda ja hukkuda. Sellises olukorras on looduslikku taastootmist võimalik soodustada tehiskoelmutega. Sealne kvaliteetsem kudesubstraat tagab koetud marja suurema ellujäämise ja marjast kooruvate vastsete hulga, tõstes seeläbi koha arvukust,“ lausus Aimar Rakko, keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja.

2018. aastal paigaldati Pärnu lahte 660 ja tänavu 1140 tehiskoelmut, mida hoitakse vees maist juuni lõpuni. Keskmiselt 50-100 koelmuga jadad paiknevad mõlemal pool Pärnu jõge kaldalähedases vees. Koelmuid seiratakse regulaarselt, et hinnata, kuidas koha neid kasutab. Koha sigimiseks soodsatel aastatel ja kudekarja normaalse suuruse korral võib mõnel aastal olla asustatud kuni 90% kunstkoelmutest. Seni on olnud kunstkoelmutel arenev mari kõrge ellujäämisega, normaalselt areneb üle 90% loodetest.

„Sukeldumistel väljaspool koelmujadade piirkonda pole kahjuks leitud kohamarja ega pesa valvavaid isaskohasid. Seetõttu on kunstkoelmud väga vajalikud koha edukaks sigimiseks ja asurkonna taastumiseks. Röövkalana on kohal oluline roll kogu rannikumere ökosüsteemis, kontrollides eeskätt just planktonist ja põhjaloomadest toituvate kalade arvukust. Ka võõrliigina Pärnu lahe vallutanud ümarmudil võiks koha toidusedelisse kuuluda. Lisaks avarduvad kohavaru taastumisel kalapüügivõimalused nii kutselistele kaluritele kui ka harrastuspüüdjatele,“ sõnas Rakko.

Viimaste aastate kohasaagid jäävad 70-150 tonni vahele, mis jääb kaugele maha kunagistest hiilgeaegadest 1960-70ndatel. Teadlaste hinnangul võiks kohavaru taastumisel ulatuda aastased saagid kuni 340 tonnini.