Blogid

Team Lowrance Paunküla veehoidlal 

Lehar Leetsaar, 11. juuni 2018, 21:00
Eesti Spinninguspordi Liidu 2018. a. reitinguvõistluste I etapp Paunküla veehoidlal. Räägime enda treeningutest ja võistlusest.

Meile on sellest veekogust kõige kirkamalt ikka meeles kahe aasta tagune esimene reitinguvõistlus esmakordselt Alexandriga ühise paatkonnana. Jäime sel võistlusel nupuks ning kuna seda pole meiega hilisematel võistlustel enam kunagi juhtunud, siis võtame seda võistlust kehva võtu korral ikka ja jälle jututeemaks. Ka sel aastal polnud meie lootused kõrged ja miinimum plaan nägi ette, et nullist peame sel korral välja saama. Käisime paar nädalat enne võistlust üheskoos treeningul ja suutsime 8-tunnise püügipäeva jooksul tabada vaid kaks mõõdus haugi. Natukene paremini läks meil võistluste ametlikul treeningul 01.06.2018, kui tabasime tervelt kuus mõõdus havi. Lootused tõusid kõrgele ja korraks käis peadest läbi isegi mõte, et oleme vist Paunküla veehoidlast hakanud midagi aru saama...nagu paari päeva pärast selgus, siis oli see asjatu lootus.

Treeningutel saime mõõdus haugi küll.

65cm haug

Võistluspäeval ärkasime vara ja startsime Tartust juba kell viis, sest esimene võistlusetapp algas kell kaheksa hommikul. Sel korral osales võistlusel 8 meeste paatkonda ja üks vapper naiste paatkond. Jõudsime ilusti starti ja võtsime hommikul suuna treeningul kõige paremini töötanud kohtadele heinaste madalike ümber. Olime arvestanud sellega, et tuleb tuimalt kõik kõrretagused läbi loopida ja küll lõpuks ka mõni mõõdus haug õnge otsa ära eksib. Alexander alustas silikoonlandiga. Mina püüdsin twitchides voblerlandiga. Kahjuks sattus meile õnge otsa üks alamõõduline haug teise järel ja nelja tunni möödudes polnud meil kaldal mõõtmisele midagi esitada.

Nullitame vapralt:

Esimesel poolel päevast oli kõige parema tulemuse saavutanud paatkond Raivo Schwarz ja Aivar Kõmmits, kel oli mõõtmisele esitata kaks havi ja kaks ahvenat.

Meeleolu polnud kiita, aga olime varemgi keerulisest olukorrast edukalt välja tulnud. Kõige rohkem tegi aga nõutuks asjaolu, et järgmiseks neljaks tunniks meil head ideed puudusid. Olime hommikupoolikul kõik oma potentsiaalsed treeningul töötanud alad tulutult läbi püüdnud ja ilma resultaadita. Otsustasime järgmiseks neljaks tunniks, et püüame rohkem järve keskel madalike ümber ja vähem kalda-lähedastes kohtades. Järve keskel oli suurem laine ja pärast elektrimootori aku tühjenemist olime paadi ankurdamisega tõsises hädas. Ometi suutsime tabada nelja tunni jooksul ühe mõõdus haugi ja nullist välja tulla. Lõpetuseks läks meile kirja viies koht. Võitis paatkond Raivo ja Aivar, kes hommikusele saagile lisaks tabasid veel ühe haugi ja ühe ahvena. Pole just parim start hooajale, aga alati võib ka hullemini minna. Selline on see kalapüük...Paunkülas.

Meie kehvale tujule lisaks juhtus paadilt asju maha laadides meiega väike äpardus, kui jätsime paadi paariks minutiks järelvalveta ja paat tuulega kaldast lahti pääses ja suuna kiirelt kaldast eemale võttis. Õnneks oli sel korral nii, et kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Nimelt ilmus nagu maa alt (või oli see ikkagi vee alt) imeilus näkineid, kes meie paadi kenasti kaldale toimetas.

Ilus lõpp päikeselisele päevale ja raskele võistlusele täis uusi kogemusi ja mõtteid. Areneme ja võitleme edasi...