Blogid

Sünnipäeval koha rekordit uuendamas 

Kalale, 9. mai 2015, 21:00
Neljas päev Soomes.

Eile juurde tulnud seltskond oli juba enne seitset üleval ja mis meil Tõnuga siis üle jäi, tõusime ka üles. Nii juhtuski, et enne kella üheksat olime ootamatult jõe peal. Kolm tundi enne tavalist aega :-) Ilm veel päikeseline, kuid taamal paistis juba pilveviirg.

Seekord alustasime tünni sirge peal. Seal eile kaks suurt kala välja loodisime, täna siis neid jigitada üritasime. Paar väikest koha endast kergete togimistega märku andsid, kuid suured kollid vaikisid. Me ei raatsinud aega raisata ja kimasime mere poole. Alustasime punase maja juurest, väikeste kohade paigast. Kellaaeg aga oli nii varajane, et kohad polnud veel ärganud ja nii ei saanud me sealt toksugi. Edasi merele. Trollides.

Tiksusime vaikselt viimase punase poini. Ilma võtuta. Sealkandis panime ankrusse ja proovisime paar ankrupaika läbi. Haug aga kuhugi kadunud. Vaikselt ilm pilvisemaks kippus, lainet tekitas ja kolisime trollimise peale tagasi. Suunaga kaugemale merele. Käisime rohelise poi juures ära ja seal keerasime otsa ümber. Nii kui käänak sai tehtud ja vastuvoolu trollimiseks läks, käis ridvast löök läbi. Aga otsa ei jäänud. Poolsada meetrit hiljem järgmine otsa kargas ja see sai priiküüdi paadini. Pooleteisene haugipoiss. Panime samasse kanti ankrusse ja järgmine vise klouni otsa sama kala kaksikvenna viskas. Aga kus siis suured on?

Paar võttu veel toimus, kuid paadini kedagi ei saanud. Uuesti trollimisele üle kolisime. Saime vaevu sada meetrit sõidetud, kui korralikum haug mõni sekund ridva otsas vetrus, kuid ära pudises. Ankrusse jäämine ja jigitamine mitte kui midagi ei pakkunud. Imelik. Uuesti trollimima.

Tegime tiiru kahe poi vahel uuesti läbi, kuid uusi võtte ei saanud. Otsustasime siis uuesti kohapoisse tüütama minna. Äkki on need üles tõusnud. Aga nood polnud üldsegi mitte koostööaltid. Vaid paar mõõdus koha erinevatest ankrupaikadest. Ilm muutus aina pilvisemaks ja kella kahe paiku keerati lõpuks vihmakraanid lahti. Olime just loobunud triivis jigitamist - mis ei olnud üldsegi paha mõte, sest Tõnn sai paar kohatoksu ja ka ühe 45 cm kala - ning trollisime uuesti mere poole. Allatuult sõites ja vihm selja tagant oli hea minna. Kui aga rohelise poi juures otsa ümber keerasime tuli kogu see jama korraga näkku. Huhh. Kole ebamugav. Mõtlesime, et trollime siis kodupoole minema. Sellise ilmaga väga püüda ei viitsi. Kuna aga kiiresti sõites oleks liikumine ikka väga ebamugav, siis kulgesime vaikselt trollides.

Punase poi juures üksik haug otsa kargas. Jigitasime seal viis minutit ja liikusime edasi. Uuesti vastuvoolu trollima hakates kohe miski haug korraks otsa kargas, kuid pakku pääses. Miks ta siis jigi ei võtnud? Liikusime üsna tuimalt vihmasajus ülesvoolu.

Mõtetes tiksus, et huvitav millega ma kalajumala välja vihastanud olen, et sünnipäeval nii kehva võtu välja pakub, kui korraga ritv justkui kinni jäi. Järgmine hetk aga pekslema pani. Haug. Ja mitte väike, sidur vaikselt laulma hakkas. Käik välja ja mootor seisma. Keegi sealpool nööri otsas usinalt sidurit piinas ja siis põhja peale ennast paigale istutas. Paat liikus voolu mõjul allavoolu ning jõudis kalani. Üritasin siis teda üles pumbata, millele vastati paarikümne meetrise sööstuga. Huhh. See on nüüd küll kümme kilo täis haug. Hea et ma tunnike tagasi lühikeseks jäänud nööri välja vahetasin. Nüüd oli vähemalt kalal mida rulli pealt välja sõidutada.

Uuesti ridvaga pumpama. Mingi aeg kümne meetri kaugusel keegi sabaga pinnas keerutas. Kulus veel natuke ja lõpuks kala pinnale sain. Lant kalal keset selga, vaid üks konks nahast läbi. Kulus veel hetk ja siis sain aru, et see küll haug ei ole. Koha hoopis. Vastu voolu õnnestus kala kuidagi paadini venitada ja ka väikesesse kahva mahutada. Kaal näitas uut koha rekordit - 5.3 kg. Ja tuli 1.5m sügavusest! Marja täis kala. Mõni tint ka veel soolikas. Päev ja ka nädal sai justkui uue valguse. Lahe. Mis sest et imeliselt koba juhus.

Edasi ... edasi trollisime veel paar tundi. Üks paarikilone haug oli ainukene, kes pakutava vastu huvi tundis. Lõpuks läbi vettinud olime ja kella viie paiku kodu poole vurasime.

Teistest paatidest oli Viljar kõikse rõõmsam - tema uuendas haugi rekordit viies selle 7.5 kiloni. Jerkides. Muidu oli aga võtu poolest üsna nõrk päev...

Eelmiste päevad kirjeldused leiab siit:

http://rainfishinglife.blogspot.fi/