Blogid

Esimene advent, esimene jää ja elu esimene üllataja  

Ixa Nael, 29. november 2014, 22:00
Mõõdus unnakas .
Niisiis: tuul puhub idast, temperatuur langeb järjest allapoole ja kätte on jõudnud aeg üle kontrollida veekogud, mis meie kandis esimesena jäätuvad. Ilm sel hommikul on kargelt külm, auto termomeeter näitab 11 kraadi miinust, puud tee äärtes on üleni kaetud härmatisega...Sõidame semudega ( Ülo , Are , Gunnar , Jaan , Eero , Heino ) kõigepealt väikse metsajärve äärde, kus võib loota küllaldaselt tugevale jääle. Tahan veel ära märkida, et meiega liitus veel telesaate „Kalailm„ meeskond (Margus , Priit , Martin ja Koit ), kes soovisid sellest päevast ka võimalusel saadet „purki saada“. Hea uudis sündmuspaigal on see, et prognoos jää kandvusele peab paika. Veekogu on ühtlaselt kaetud 7-8 cm kaanega. Ega muud kui asjad lahti pakkida ja püük võib alata! Nagu ikka, üritame püüda unnaga haugi ja kui unnad sees, siis tirgutame (kes kirptirgu, kes sikutiga) sobivate kohtade peal ahvenat. Kala on hommikuhämaruses passiivne, vaid mõned üksikud väiksed ahvena

siis tuleb Eerole kilone kala otsa.

Mõni aeg hiljem tabab Ülo omatehtud sikuga hooaja esimese purika ja veel korralikus mõõdus! Ahven reageerib tirgutamisele endiselt väga passiivselt, uuest august saab parimal juhul 1-2 väheldast kala, siis tuleb jälle edasi minna. Aga enne veel pean ma reageerima oma püügivalmis asetatud unnale, kuna tõusis lipuke mis tähendab, et on toimunud röövrünnak minu elussöödale !???Kergel sammul lippangi kontrollima , et mis loomaga on tegemist ja samas näen, et ka teine asetatud und lehvitab mulle punast lippu. Mis peaks tähendama, et ka seal on toimunud ründeaktsioon!. Esimest unda kontrollides selgub, et on toimunud tühi võte ja söödal on näha ka havi rabamise jäljed. Nüüd välejalu teise unna juurde, kus haakimisel tundub algul tühi tunne, aga mida rohkem liini üles lappan, on tunda nagu ikka miskit oleks otsas !? Nüüd saan ära märkida ka „elu esimese üllataja“ kelleks on jäält unnaga tabatud ahven , nii 200-250 g ! Elussööt, kelleks on mitte kõige väiksem särg, on ikka korralikult makku neelatud, et hiljem ahvena konksust eemaldamine on päris tegemist nõudev . 

Oi ma olen õnnelik , vist õnnelikum kui oleks tabanud suuremat sorti havi , kuna vähesed on tabanud talvel jäält unnaga AHVENAT!Nüüd, kui rõõmujoovastusest kaineks saanud, sai oma harrastusega edasi toimetatud. Ent keskpäevaks lakkab ka see muidu nigelavõitu võtt täielikult. Otsustame, et läheme hoopis Tänassilma jõele, kus Martin oli päev varem esmaseid seireid teostanud ja tabanud ka viisakaid ahvenaid ning kenas mõõdus havi põigi peale. Mõeldud- tehtud ja pool tundi hiljem oleme juba Tänassilma jõe jääl. Suurem seltskond püüab stingerite ja põikidega, osad proovivad kirbuga ahvenat kätte saada. Sikutiga püüdjatele tuleb natuke harvem kopsakamat kala, kirbu otsa jääb ahvenat sagedamini, aga mõõt jääb alla saja grammi. Ühel hetkel aga teeb vist suurem kala kah suu lahti ja põigivennad, kes asetsevad õigetel kohtadel, tabavad korras mõõdus ahvenaid ( mina pidin seekord nendest suu puhtaks pühkima), mille kaalud jäävad juba 300-500+g kanti . Märgin ära , et suurima triibulise kaaluga 500+ tabajaks osutus meil Koit, kes nagu pildil näha, kasutas konksu otsas ka sööta ( silma ) . Meeste nägude ja emotsioonide järgi olen kindel, et päev on korda läinud . Teen siis veel mõned klõpsud meestest ja suurimast tabatud ahvenast , ning mõtted on juba ääriveeri blogis , et kuidas juttu ja pilte esitleda .Märkamatult hakkab õhtu kätte jõudma, kala on juba saadud, peab vaikselt hakkama asju kokku korjama ja samme kodu poole seadma. NB ! Kasutan võimalust ja tahan südamest tänada kõiki oma kaasaelajaid , pöidlahoidjaid ja ka hääletajaid tänu kellele valiti mind järjekordselt „Kalale“ foorumi Aasta kalameheks. Suur kummardus teile !Ixa