Blogid

Keskkonnakahju – mis see on? 

Aare Pai, 9. september 2014, 21:00
TÕSINE ASI. Röövpüügil ära võetud nn täiskomplekt keelatud püügivahendeid, mille kasutamine toob kaasa lisaks rahatrahvile ka kümnekordse keskkonnakahju ja enamasti ka kriminaalmenetluse. Foto: Keskkonnainspektsioon.
Rääkides õigusrikkujale määratud rahatrahvist ja keskkonnakahju hüvitamisest, pannakse need tihti „ühte patta“ ja arvatakse, et üks rahatrahv kõik. Tegelikult on need siiski kaks täiesti erinevat menetlust. Rahatrahv on karistus toime pandud süüteo eest ja keskkonnakahju on summa, mille õigusrikkuja peab hüvitama oma teoga keskkonnale tekitatud kahju eest.

Kahju erinevad valdkonnad

Keskkonnakahju mõiste on ehk paremini lahtiseletatav valdkondade kaupa. Nii näiteks käsitleb kaitse all olevatele taime- ja loomaliikidele tekitatud kahju looduskaitseseadus ja metsaõigusnormide rikkumisega seonduvat keskkonnakahju metsaseadus. Kalapüügiga seotud kahjud arvutatakse kalapüügiseaduse paragrahvi 25 lõige 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.09.2011 määruse nr 122 „Kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vorm“ alusel.

Kõige aluseks on aga põhiseaduse nõue, mille kohaselt on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mida ta on keskkonnale tekitanud.

Kalapüügiga kaasnev keskkonnakahju

Kalapüügiseaduse ja -eeskirjaga on määratud, kuidas, millega, kus ja millal tohib kala püüda. Kalapüügiseadus ütleb ka seda, et ebaseadusliku kalapüügiga kalavarudele tekitatud kahju tuleb hüvitada. Kahju hüvitamise määrad on toodud eelmainitud määruse lisas 1. Kahju hüvitamise määra kehtestamisel lähtutakse kalaliigi ohustatusest, kaitsestaatusest või kuni kümnekordsest turuhinnast. Kui on tegemist tõsise rikkumisega, korrutatakse kahjusumma viiega.

Tõsisteks rikkumisteks harrastuspüügil on näiteks püük keelatud ajal, keelatud kohas või keelatud viisil, püük keelatud vahenditega ja alamõõdulise kala püük. Tõsise rikkumise alla liigitub ka kalapüügi üle järelevalvet teostava inspektori töö takistamine või uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine.

Ei ole harvad juhtumid, kus püüdja pani enda arvates toime väikese rikkumise, samas aga tekitatud kahju ulatub sadadesse või isegi tuhandetesse eurodesse. Kiusatus mõni alamõõduline haug, koha või jõeforell koju viia on kahjuks osadel püüdjatel üsna suur. Kalapüügiseaduse järgi loetakse selline tegevus aga tõsiseks rikkumiseks ja tavapärane kahju hüvitamise määr (haug 7, koha 10 ja jõeforell 30 eurot) arvestatakse viiekordselt. Piisab paarist alamõõdulisest jõeforellist ja 300eurone kahju ongi juba tekkinud.

Kõva põnts pere eelarvele

Kui karistuse määramisel saab inspektor arvestada teo toimepanemise tagamaid ja võtta arvesse kergendavaid asjaolusid, siis kahju arvestamisel kaalutlusõigust ei ole ning tekitatud kahju arvutatakse vastavalt kehtestatud määradele. Arvestades tavainimeste keskmise sissetulekuga, võivad kahjud kujuneda sageli selliseks, et need panevad inimese eelarvele mitmeks kuuks korraliku põntsu. Inspektorid tajuvad seda ning teinekord on kahju sissenõudmine emotsionaalselt üsna raske. 

Meenub üks aastatetagune kevadine juhtum, kus vanem härra oli kevadel jõe ääres käsiõngega püüdnud kassile kala ning sealhulgas ka 20 laskuvat lõhe (smolti). See oli enne 2011. aastat, kui kehtis veel eelmine kahjude arvestamise määrus, kuid isegi siis oli arvestatud kahju väga suur. Täna oleks see summa 20 lõhe puhul onud 96 x 5 x 20 = 9600 €.

Alamõõdulise kala püüki tuleb ette ka talvel, kus merel on ahvenal alammõõt (L=19 cm). Ilusal talvepäeval minnakse teinekord nii hoogu, et kalakotti pannakse ka kõik alamõõdulised. Enamasti püüavad kalastajad end õigustada, et mis see mõni sentimeeter vähem ikka loeb jne. Arvestades sellega, et inspektor lähtub kalade mõõtmisel metoodikast ning arvestab iga kala pealt veel 0,5 cm n-ö püüdja kasuks ning teadlaste hinnangul on täna kehtestatud alammõõtude puhul tegemist enamasti nagunii kompromissiga, tuleks alammõõdust igal juhul kinni pidada. Alamõõdulise kala püüdja eneseõigustused on otsitud ja järele mõeldes saavad tõenäoliselt kõik piirangu mõttest aru. Alammõõdud on selleks, et kala saaks oma elu jooksul vähemalt ühe korra kudeda.

Kahjustamine eriti suurel määral

Kalavaru kahjustamisel eriti suurel määral on kahju hüvitamise määr (selle liigi isendi või kilo kohta) kümnekordne. Kalavaru kahjustamiseks eriti suurel määral loetakse kalavarule kahju tekitamist püügil elektriga, mürk- või narkootilise ainega, tulirelvade ja lõhkelaengutega või muul kalade asjatut hukkumist põhjustaval viisil.

Sügisel muutuvad Eesti lõhejõed paljudele huvipakkuvamaks, kui need on teistel aastaaegadel. Samuti muutuvad nendel jõgedel piirangud. Püüda tohib vaid kalastuskaardiga ning sedagi teatud aegadel. Osades sellistes jõgedes või nende jõgede teatud lõikudes on aastaringne püügikeeld. Lõhe ja meriforelli jõgede ning nende jõgede suudmealadega seonduvat püügiregulatsiooni tuleks järgida eriti tähelepanelikult. Tõsise rikkumise korral kaasneb ühe lõhe puhul kahju 480 €. Kalavarude kahjustamise korral eriti suurel määral tuleb ühe lõhe eest tasuda kahjusumma 960 €. Nii on 3200 € ehk olulise kahju piiri ületamine üsna kiire tekkima ning rikkujad võetakse sellisel juhul juba kriminaalvastutusele.

Kalavarudele tekitatud keskkonnakahju hüvitise nõuab sisse Keskkonnainspektsioon. See laekub riigieelarvesse ning seda kasutatakse loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Käesolev artikkel ja selles olevad näited kahjusummadest ei ole kirjutaud kellegi hirmutamiseks, vaid pigem meeldetuletuseks kõigile hobikalastajatele. Laske alamõõdulised kalad vette tagasi, püüdke lubatud ajal ja kohas ning kalavarusid kahjustamata! 

***