Uudised

​Intervjuu: mees, kes tabas maailma suurima haugi 

Kalale!, 28. jaanuar 2019, 22:00
Kalamees ja hiigelhaug, foto on illustreeriv. Foto: Pixabay 
Petar Filipov on Bulgaaria õngemees, kes tabanud ridva abil ametlikult maailma suurima haugi – 25,3 kilogrammi raske ja 140 sentimeetrit pika. Poola väljaanne Hlehle Blog uuris bulgaarlaselt, kuidas tema kodumaal üldse kalastamisega lood on ja mismoodi see hiiglaslik haugipurakas tabada õnnestus. Kalale.ee pani loo inglise keelest eesti keelde – kalastamine on üks väga rahvusvaheline huviala!

Kui kaua sa kala püüdnud oled ja kas see on su põhihobi?

Isa viis mind kalaretkele, kui olin nelja-aastane, ja see muutis mu elu igaveseks.

Kui sageli sa kalal käid?

Kõigil vabadel päevadel ja väga tihti ka peale tööd vähemalt kaheks tunniks. 

Päris palju. Olen kade! Milliseid kalastamisviise sa kasutad?

Üldiselt landipüüki: spinning, trolling ja casting.

Millised on su lemmikumad landitüübid?

Võnkuvad, vooblerid ja jerk-landid. Viimasel kolmel aastal olen eelistanud käsitsi tehtud lante. Näiteks Mepps või Rublex on väga head, aga nendega on raske trofeekala püüda. On juhtunud, et püüdsin nende abil kahe tunniga 15 haugi, aga need olid väga väiksed. No muidugi ei saa mõnikord üldse midagi kätte. Niisiis hakkasin katsetama käsitöölantidega. Väga sageli taban haugi esimese viskega ja mu sõbrad ei saa midagi. Niisiis tuleb jälgida ja järeldusi teha. Tuleb mõelda nagu kiskjakala, see peab olema su teine loomus. Pealegi ei meeldi mulle kalastada hästituntud lantide ja brändidega. Eelistan katsetada teistsuguseid lahendusi. Muidugi pole see lõppkokkuvõttes odavam, vaid isegi märksa kallim ...

Petar Filipov/Facebook
Foto: Petar Filipov/Facebook

Kas Bulgaarias on palju õngemehi, on see populaarne hobi?

Õnnetuseks on Bulgaarias palju röövpüüdjaid ja see on meie peamine probleem. Nad vähendavad kõvasti kalavarusid. Samas pole ka korralikke seadusi, mis neid inimesi karistaksid. Riik pole sellest probleemist huvitatud. Nii panin sõpradega seljad kokku ja viimased kümme aastat oleme ise järvede kalavarusid täiendanud. Näeme juba ka tulemusi! Mitte keegi ei aita meid ja meile pole ka mingit Bulgaaria organisatsioonide tuge. Ka ei saa me röövpüüdjate pärast öelda, kus me kalu loodusse laseme. Peame olema väga ettevaatlikud.

Kuidas Bulgaaria kalameestega on – kas ka teised kalu loodusse lasevad?

Mitte paljud ja see on samuti probleem. Me ostame maime, laseme neid vette, et kalastada saaks, lõbus oleks, aga teised inimesed võtavad meie kalad.

Ehk see tulevikus muutub. Näiteks Poolas on asjad paremad kui varem. Röövpüüdjaid endiselt on ja paljud õngemehed söövad kala, aga vähem ja vähem.

Ma loodan, aga siin lähevad asjad üha hullemaks – inimesed on hakanud harrastama röövpüüki elektriga. Neid on väga raske muuta, nende mõtteviisi muuda.

Räägime mõnest toredamast teemast. Näiteks sinu hiigelhavist. Kuidas sa selle tabasid?

Käin kalal oma mõnel lemmikjärvel. Olen neil kalastanud juba aastaid ja pidevalt muudatusi jälginud. Üks neist oli kümme aasta tagasi normaalne järv. Said tavaliselt haugi kaaluga üks kuni kaks kilo. Mõnikord viis kuni seitse kilo. Oli palju karpkala, roosärge, ahvenat ja muud. Mõne aastaga oli kõik muutunud. Kõik need kalad sisuliselt kadusid. Rääkisin kohalike kalameestega ja neil olid samuti halvad tulemused. Nad olid hädas isegi elussööta kasutades. Suuri karpkalu oli, aga peaaegu üldse mitte väikseid kalu. Nad ütlesid, et röövpüük ei ole sellel järvel probleem. Mina ja mu sõbrad ei saanud sellelt järvelt enam midagi. Niisiis hakkas mul tekkima kahtlus. Veetsin palju aega kalastades selle järve tavalistes havikohtades – ei midagi. Niisiis otsustasin proovida elussööta ja mõne tunni pärast sain vaid ühe väikse haugi.

Oktoobris otsustasin kogu oma taktikat muuta. Otsustasin püüda ainult suurte lantidega ja täiesti teistsugustes kohtades, näiteks sügavates hauakohtades, kus ma polnud varem püüdnud ... ja see töötas! Haaramine ei olnud tavapärane löök, pigem nagu väga tugev pidurdus. haakisin ja varsti vesi mäsles. Võitluse algus oli karm ja hullumeelne, aga väga kaua sellele ei kulunudki. Kala pages kolm korda kümne meetri kaugusele ja siis oligi sisuliselt kõik. Kümne minuti pärast oli ta käes. Mind üllatas, et ta ei hüpanud ega üldse peaga ei vehkinud. Kala oli raske ja mõtlesin, et kuidas ta teda vigastamata maale saada, aga õnneks oli ta väga rahulik, kui ma ta veest välja tõstsin.

Mis lant see oli, kui see saladus pole?

Eelistaksin hoida seda saladuses. Kardan, et seda võidakse väärkasutada ja nii on parem mitte öelda.

Saan aru ja olen nõus. Oled sa kuulnud Bulgaarias ka teistest hiigelhaugidest?

Ma pole siinkandis sarnase suurusega haugist varem kuulnud.

See haug on erakordne. Nagu ükssarvik. Oled sa ka teisi suuri havisid püüdnud?

Olen püüdnud palju hauge, aga ainult kuni kümnekiloseid.

Kas võiksid veidi püügipaigast rääkida? On see järv? Millised on selle omadused?

See on väga ilus koht. Järv on hästi väike. Umbes viis hektarit. Isegi kümne meetri sügavusel on palju veetaimi. Lisaks suubuvad järve kaks väikest oja, mis on süvendanud sügavad kraavid. Niisiis on seal palju veetaimi ja sügavad nõlvad – haugi jaoks ideaalne.

On see looduslik järv või tehisveekogu?

See on väga vana tehisjärv. Siin pole tänapäeval palju kala, nii olen plaaninud asustada sinna haugi. Kavatsen osta neid umbes sadakond ja järve lasta.

Nii, aga kuidas see haug sai seal nii suureks kasvada, kui järves pole eriti toitu?

Varem oli kõvasti, nii ta kasvada sai. Nüüd võib ta süüa isegi viiekiloseid kalu. Arvan, et ta sööb teisi hauge ja kahe-kolmekilosed on tema jaoks tavalised. Ükspäev haakisin kolme-neljakilose haugi ja teine umbes 15-20-kilone ründas seda. Suur neelas väiksema alla ja ühtlasi lõikas ülalpool trossi mu liini läbi. Olen avastanud, et kui suured haugid on aktiivsed, siis väiksemad peidavad end ära ja lihtsalt haihtuvad. Ja sellistel päevadel saab püüda vaid suurt haugi, kui üldse kedagi. Mu järgmine plaan on proovida suuri pehmeid lante talvel, kui vees pole palju veetaimi.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee