Uudised

Vabatahtlikud kimbutavad jõgedel röövpüüdjaid 

Kalale!, 20. oktoober 2014, 21:00
AHNUS. Vahetult enne keeluaja algust Selja jõel tabatud röövpüüdjatelt konfiskeeritud alamõõdulised lõhed. Foto: Keskkonnainspektsioon.
Et tõhustada Eesti jõgedel lõhe ja meriforelli kuderahu tagamist, kutsus Eesti Kalastajate Selts oma liikmeid üles lõheliste kudealasid valvama. Ning juba ongi vabatahtlikud saanud pinnuks röövpüüdjate silmas!

Esimesed tulemused ei lasknud end kaua oodata. Juba 15. oktoobril, jõgedel kehtiva lõhe ja meriforelli püügikeeluaja esimesel õhtul, tuvastasid Kalastajate Seltsi vabatahtlikud Keila jõe suudme lähistelt esimesed kahtlased isikud, kelledest ühel tuli otse sündmuspaigal ära oodata ka Keskkonnainspektsiooni inspektorite saabumine.

Kaks meest pistavad plehku

15.oktoobri õhtul olid vabatahtlikud uurimas Keila jõe suudmeala, kui nende tähelepanu köitis jõe äärest kostuv korduv ja teatud märguandeid meenutav vilistamine. Kella 19 paiku võtsid vabatahtlikud erinevates kohtades jõe ääres kohad sisse, et tuvastada ja takistada võimalike röövpüüdjate toimetusi. Nii kaeti vahemaa alates 350 meetrist kuni 900 meetrini jõe suudmest ülesvoolu.

Vähem kui poole tunni pärast märgatigi jõge mööda ülesvoolu liikuvat kaht meesterahvast, mõni hetk hiljem nähti juba ka jõel vilkalt ekslevaid valgusvihke. Et lugu tundus kahtlane, teavitasid vabatahtlikud toimuvast viivitamatult Keskkonnainspektsiooni.

Kella 19:46 paiku tuled kustusid, vaadeldavad mehed tulid kaldale ja asutasid end mujale minema. Kohates aga Kalastajate Seltsi vabatahtlikke, pistsid mehed pärast vabatahtlikega paari sõna vahetamist jooksu. Põgenikest jäid maha kahvad ja üks veel elus lõhe, kelle vabatahtlikud pärast asitõendite pildistamist tagasi jõkke lasid.

Jalutaja peitis end kuuse alla

Sellega polnud lugu siiski veel lõppenud. Nimelt märkasid vabatahtlikud põõsastes välgatamas helkurit ning avastasid seejärel ka ühe mehe, kes peitis end suure puu kõrval väikese kuuse all. Veelgi enam – mees oli end ka osaliselt puulehtedega katnud.

Mees väitis, et peitu olla ajanud teda hirm. Ta olla kuulnud kedagi metsas karjumas ning peljanud, et äkki keegi tahab kellegi pihta lasta. Kalapüügiga ei olevat tal vähimatki seost ja ta olla lihtsalt koos sõbraga metsas jalutanud. Tema auto seisvat aga Keila Statoili tanklas.

Vabatahtlikud palusid mehel ära oodata kalakaitseinspektorid, et välja selgitada, mis asjaoludel end võpsikus varjanud kodanik ikkagi kahele põgenikule nii lähedal viibis.

Inspektorid jõudsid sündmuspaigale muljetavaldavalt kiiresti ja võtsid võsast leitud isiku asjaolude edasiseks täpsustamiseks enda hoolde. 

“Nagu ikka, püütakse end kiirete jalgade abil päästa, aga ühel inimesel see seekord ei õnnestunud,” märgib Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Aare Pai. “Sest kalastajate esindajad andsid juhtunust operatiivselt teada inspektoritele, kes teiselt objektilt kiiresti kohale sõitsid.”

Vabatahtlike abi on oluline

Aare Pai lisab, et Keskkonnainspektsioon ja harrastuskalastajatest vabatahtlikud lepivad igal konkreetsel juhul läbiviidava kontrolli osas eraldi kokku. “Väljas käimine ei pea toimuma alati koos ja korraga, teinekord ongi taktikaliselt õigem, kui inspektorid ja vabatahtlikud liiguvad eraldi. Nii saab silma peal hoida suuremal hulgal veekogudel või jõelõikudel. Harrastajatest abivägi on väga oluline. Mida rohkem silmapaare on veekogusid jälgimas, seda kindlamad võime olla, et rikkujad tabatakse.”

Teise trumbina toob Pai esile, et kui inspektoreid märgatakse ja tuntakse juba eemalt, siis vabatahtlikke ei tunta, mis annab neile kontrollretkedel isegi teatud eelise.

Keskkonnainspektsiooni ja Eesti Kalastajate Seltsi koostöö algas tänavu varasuvel, kui harrastuskalastajatest vabatahtlikud käisid inspektsioonil abiks Peipsit tragimas. Et koostöö sujus, kerkiski päevakorda vabatahtlike osalemine lõheliste koelmute valvamises.

 ***