Uudised

Kalapüük pole kalamüük 

Kalale, 7. oktoober 2003, 09:26
Riigikokku saadetud kalapüügiseaduse muudatus, mis tahab harrastuskalastajatel ja kolmevõrgumeestel kala müügi ära keelata, tekitab parasjagu segadust ja vastuolusid. Just Pärnumaa rannikumeri on peale Peipsi see paik, kuhu harrastuskalastajad talvel tuhandete kaupa kogunevad, et ahvenat tirgutades oma kalapüügikirge rahuldada ja, mis seal salata, hea kokkuostuhinna puhul palga- või pensionilisa teenida. Nende hulgas leidub üksjagu selliseidki inimesi, kellele suvine marja- ja seenekorjamine ning talvine kalapüük põhisissetuleku annavad.

Just Pärnumaa rannikumeri on peale Peipsi see paik, kuhu harrastuskalastajad talvel tuhandete kaupa kogunevad, et ahvenat tirgutades oma kalapüügikirge rahuldada ja, mis seal salata, hea kokkuostuhinna puhul palga- või pensionilisa teenida. Nende hulgas leidub üksjagu selliseidki inimesi, kellele suvine marja- ja seenekorjamine ning talvine kalapüük põhisissetuleku annavad.

Keeld viib kalaäri põranda alla

Seadusemuudatuse autorid leiavad, et harrastuskalastajad on suutelised kalavarudele olulist kahju tekitama ning päris kalurite supi niiviisi lahjemaks muutma, ja ilmselt usuvad, et müügikeeld lahendab probleemi nagu nõiaväel.

Kohapeal asjaga tegelejad küll sellisesse tulemusse ei usu, pigem on kindlad, et keeld hoogustab põrandaalust kalaäri ning toob juurde uut tüüpi vahendajaid, kes hakkavad harrastuspüüdjate saaki legaliseerima ning selle eest tasu võtma.

Pööre 180 kraadi

Põhjus on kalafileerimisfirmade nõudlus tooraine järele, mida just ahvenatirgutajad on siiamaani suures osas täitnud.

Kalafileerimisfirma AS Pärnu Laht juht Ott Sool ütles, et möödunud aasta lõpus hakkasid nad kala tirgutajailt otse kokku ostma ning kviitungitele, millest üks jäi kalastajale, said kirja nii kalastajate andmed kui neile makstud rahasumma. Selle põhjal oleks lihtne tulumaksuküsimust lahendada.

“See oli meile lisatöö. Ega meilegi meeldi, kui meid mustadeks kalaärikateks kutsutakse,” nentis Sool.

“Hakkasime neid kviitungeid kohvritäite kaupa keskkonnaministeeriumi viima,” rääkis Sool ja lisas, et ametnikke üllatas kviitungite arvukus. Sellele järgneski 180kraadine pööre, et kalamüük ja -kokkuost tuleks hoopis keelata.

Euroopa tahab värsket kala

Sool selgitas, et nõudlus värske fileeritud ahvena järele on Euroopa turul kõige suurem just talvel, kui seal tekib kalapõud. Ahvena eest makstav hindki on siis kõrgeim.

Pärnumaa kutseliste kalurite talvist ahvenapüüki takistab koha kaitseks kehtestatud lubatud võrgusilma suurus, millesse keskminegi ahven eriti kinni ei jää. Suurt ahvenat aga eurooplased väga ei himusta, maiuspala on kuni 200grammine ahven, mida just tirgutajad välja püüavad.

Soola arvamust mööda tekiks fileerimisfirmadel isegi siis, kui kaluritel peenemat võrku lubataks kasutada, talviti kalapõud, sest vaid tirgutajad otsivad sellel vaikuseperioodil visalt kala taga, kuni paigale jäänud parve üles leiavad.

“Kui seadus harrastuspüüdjatel tõesti kalamüügi ära keelab, peame tootmise uksed lukku keerama ning inimestele töötukassal koondamistoetust maksta laskma,” nentis Sool.

Eesti kalaliidu tegevdirektor Valdur Noormägi ütles, et seaduse muutjad pole üldse arvestanud kõrvalmõjudega, mida müügikeeld kaasa toob.

“Oleme suutnud vähemalt 60 protsenti kalast legaliseerida, seadusemuudatus viiks meie saavutatu põranda alla tagasi,” sõnas Noormägi. Ta lisas, et taas muutuks ähmaseks kala tegelik päriolu, mis ekspordi puhul on väga oluline.

Seaduseprojekt näitab, et kalandusametnikel puudub haldussuutlikkus. Kõik andmed on olemas, lahendada tuleb vaid tehniline külg, märkis Noormägi.

Kohalikke ei kuulata

Kalavarule ei tekita ohtu see, kas harrastuskalastajail on lubatud kala müüa, vaid kalarikkas piirkonnas tekkiv liialt suur püügikoormus.

Pärnumaa keskkonnateenistuse kalanduse peaspetsialist Mart Arula ja Pärnu kalastajate klubi esimees Arvo Pajusalu rääkisid, et nad on püügikoormust ammu teisiti proovinud reguleerida, kuid see pole õnnestunud.

See ei meeldinud aga tallinlastele, kes massiliselt headesse ahvenapaikadesse kalale minna tahtsid ja igasuguse piirangute kaotamise läbi surusid. Tulemus oli nii tallinlaste, tartlaste ja muude eestimaalaste kui lätlaste kontrollimatu rünnak Pärnumaa rannikumerede ahvenaile. Vahendajate abiga muutus meie kalastuskaart lätlastelegi hõlpsasti kättesaadavaks.

Ott Soola hinnangul müüsid Pärnu Lahele möödunud talvel umbes kolmandiku ahvenast Lätist pärit harrastuskalastajad.

Ülepüük peaks lõppema

Kui arvestada, et ainuüksi Pärnu kalastajate klubil on 1470 liiget ja et klubi on väljastanud 2405 kalastajakaarti (kaarte müüdi ka poodides), teeb see kokku vähemalt 3000 kalastajat.

Et suurem ahven on kaldast kaugemal, ründas tuhandetesse küündiv harrastuspüüdjate vägi kehvade jääolude puhul rannale lähemal elutsevat alamõõdulist ahvenat.

Ahvenavaru oli aga tänu vahepealsetele piiranguaastatele ja ilmselt soodsatele looduslikele tingimustele niivõrd heas seisus, et tänavu võib kalureilt teist aastat järjest oodata ligi poole tuhande tonnist saaki.

Pajusalu on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et harrastuspüüdjate arvu tuleks Pärnumaal piirata.

Kui kavandatav seadusemuudatus isegi kalastajakaarti enam ei nõua, vaid piisab, kui on ette näidata pangaülekande koopia kalastusmaksu tasumise kohta, ning jätkub aina massilisem püük, on küll ahvenaga Pärnumaal lood varsti niisama halvad nagu kohaga.

Andres Mets

majandus@postimees.prn.ee