Mitmesugust

KALALE / Meie tiirud 

Marko Valker, 17. jaanuar 2019, 09:49
Tiiru pesaFoto: Fotod: Tarvo Valker, Marko Valker

Aasta esimeses numbris kirjutame tiirudest. Kalameestele on nad hästi tuttavad, sest neid võib kohata kõikjal meie kalavete ääres. Loodushuvilistele on nad tuntud ennekõike uskumatute rännu­meestena, kelle uurimine on nihutanud piire lindude võimete kohta.  

Rand- ja jõgitiir Kõige levinumad meie tiirudest on rand- ja jõgitiir. Nende lindude eristamine on tõeline peavalu, sest nad on äravahetamiseni sarnased. Neil on hallikasvalge selg ning valkjas alapool. Uhke sulerüü kontrastiks on must pealagi ning erkpunane nokk ja jalad. Just viimaste järgi neil vahet teha saabki. Nokk on randtiirul üleni erkpunane, jõgitiiru nokaots on aga must. Nagu nimi ütleb, on randtiir merelind. Jõgitiiru võib aga kohata nii rannikul kui ka sisemaal. Tiirudel on teravatipulised tiivad ja pikk harkis saba, mis võimaldavad kiiresti lennata ja õhus hästi manööverdada. See on abiks nii kala püüdmisel kui ka pikal rändeteel. Omapärase lennupildi tõttu on neid linde ka merepääsukesteks kutsutud. Tiirud on pikaealised linnud. Kõige vanem Eestis rõngastatud randtiir on olnud 28-aastane. See lind rõngastati 1987. aastal Mullutu suurlahe lähedal Saaremaal ning tabati 2005. aastal Taanis Jüütimaal. Euroopas on aga teada andmed 30-aastase ja Põhja-Ameerikast isegi 34-aastase linnu kohta.

Igipõlised rändurid Randtiir kuulub maailma kõige pikema rändeteega lindude hulka. Lind on seejuures vaid 100 grammi raskune. Arktikas pesitsevad tiirud jõuavad oma rännakul välja Antarktika rannavetesse. Kui sirgjoones on see teekond ligi 20 000 km pikkune, siis tegelikkuses läbivad linnud selle vahemaa suure kaarega. Satelliitsaatjatega märgistatud randtiirud on ühe aasta jooksul läbinud 80 000 km ja enamgi. Need linnud näevad aasta jooksul kahte suve ning rohkem päikesevalgust kui ükski teine elusolend Maal. Pooluste lähedal saavad linnud nautida 24-tunnist päikesevalgust. Kogu ööpäeva kestev valgus paneb kiiresti arenema planktoni, see omakorda tagab aga küllusliku toidulaua kaladele. Lühikese suvega kaasnev toidurohkus on üks põhjusi, miks linnud oma teekonnal nii kaugele suunduvad. Eelnevat lugedes võib tekkida õigustatud küsimus, miks tiirud suure kaarega lennates oma rännakut pikendavad. Põhjus on üllatavalt lihtne. Nad järgivad atmosfääris olevaid ringlevaid õhuvoolusid ja püüavad vältida vastutuult lendamist. Et rändel vastu pidada, on vaja palju süüa. Tiirudel on see võimalus kogu rände ajal, mis kulgeb mööda kalarikast vett. Nii haaratakse käigu pealt kala nokka ning lennatakse suurema peatuseta edasi. Suve lõpus linde loendades näeb tihti rändele suunduvaid linde, kel on kala nokas. Nii on lind toiduga kindlustatud, kuni järgmine hea kalakoht ette satub. Kuna tiirud võivad elada ligi kolmekümne aasta vanuseks, läbivad nad elu jooksul vahemaa, mis on võrdne kolmekordse reisiga Maalt Kuule ja tagasi.

Edasi lugemiseks: