Kasulik

Sügisene haugipüük –parim ravi adrenaliini­puuduse vastu 

Jarko Jaadla, 14. september 2018, 15:00
.

Haugipüügist on väga palju kirjutatud, kuid ehk leiab lugeja siiski mõne vajaliku näpunäite ja kalakoha peatoimetaja ja juhtumisi kalagiidi enda kogemustepagasist.

Kohe, kohe on käes aeg, kui hein jõgedes hakkab lamanduma ning landipüük kaldalt taas võimalikuks saab. Veel põhikoolis käies tundus noorele kalamehele elussöödaga püük väga põnev,

sest kala sai pea alati ja tabada võis ka suuri isendeid. Elussöödaga püügi miinus on aga see, et püügi ettevalmistamiseks kuluv aeg on pikem ja kaldal ringi liikuda raskem. Õnneks oli meie ühiskonna- ja ajalooõpetaja Alari Maimre kalamees ning koos nõu pidades sai uurimustöö teemaks Viljandi kalaspordi klubi ajalugu. Selle tegemiseks võtsin ühendust Avo Kauriga, kes oli mitmekordne spinninguspordimeister ja kelle käes oli huvitavat arhiivimaterjali kohalikust klubist. Rääkisime esimesel kohtumisel spinningupüügist ning mulle avaldas sügavat muljet, et hr Kaur, tol ajal juba eakas mees, erinevalt teistest omaealistest hoopis landiga püüab. Lisaks väitis ta, et on koos elussöödavendadega jõele läinud, kuid neid pea iga kord saagi poolest edestanud. Samuti sai neil päevil mulle selgeks, et õnnega pole kalapüügi puhul suurt midagi tegemist, tavaliselt on ikka nii, et mida rohkem käid, seda paremini veekogusid tundma õpid ja see on ka põhjus, miks vanemad mehed järjest kergemini kala oma söögilauale saavad.

Edasi lugemiseks: