Kalade elu

Miks suurendati Pärnu lahel koha alammõõtu? 

Priit Bernotas, Kristiina Hommik, 10. mai 2018, 10:00
ALA­MÕÕDU­LISED. Mõõtu suurendati ikka selleks, et varude olukord paraneks.

Kalade evolutsioonist ja sellest, kuidas antud protsess mõjutab kohavarusid Pärnu lahel.

Evolutsioon.

Mitmed uuringud on kinnitanud, et nii kutseline kui harrastuspüük mõjutavad kalade elukäiku ja paljunemist. Valikulise kalapüügiga püütakse suuremad isendid populatsioonist välja ning seetõttu hakkavad kalad saama suguküpseks nooremalt ja väiksemas suuruses. Seesugust muutuste ahelat, kus selektiivse püügi tõttu muutuvad populatsioonisiseselt mingid päritavad tunnused, nimetatakse kalapüügi tekitatud evolutsiooniks (fisheries-induced evolution, KTE). Viimasel ajal on KTE uurimine hoogu juurde saanud ning pigem ei ole enam küsimus, kas KTE tõesti aset leiab, vaid kui ulatuslik see on ning kuidas toimunud muutusi vastupidiseks muuta. Võib väita, et täna on probleemi lahendamisel väga oluline roll kalavarude targal ja jätkusuutlikul majandamisel. Oluline on teada, mismoodi mõjub kindlate tunnuste põhjal valik kaladele pikema aja jooksul. Siinkohal peab tähelepanu pöörama ka kalade füsioloogiale ja käitumisele – miks satuvad osad isendid lihtsamalt püünistesse või konksu otsa kui teised. Arvatakse, et individuaalsed eripärad mängivad püünisesse sattumisel kõige suuremat rolli, kuid peale kala suuruse ja vanuse pole muid tunnuseid eriti uuritud.

Edasi lugemiseks: