Kalade elu

Miks kudenud lõhed surevad? 

Mark Pahk ja Martin Kesler, 17. jaanuar 2018, 06:00
Foto: Jarko Jaadla

Tuntud kalateadlane ja lõheuurija Martin Kesler selgitab põhjuseid, miks ka meie kalamehed aina enam jõgede äärest pärast kudeaega surnud kalu leiavad.

Enamik maailmas elavaid lõheliike on semelpaarsed, s.t koevad elus vaid ühe korra ning pärast kudemist eranditult kõik isendid hukkuvad. Eestis elutsev lõhe (Salmo salar) on selles osas lausa erand (iteropaarne) – väike osa isendeid jääb pärast kudemist ellu. Need isendid võivad aasta-paari pärast, kui nad on meres toitumas käinud, uuesti jõkke kudema rännata. Sellised isendid on kudekarja seas siiski selges vähemuses. Näiteks Pirita jõkke kudema rändavate lõhede mõõtmeid analüüsides võib öelda, et selliste isendite osakaal on igal juhul alla 20% ning ülejäänud kalad on esmakudejad. Kuderändele asuvad lõhed lõpetavad söömise ning rändel ja kudemisel peavad nad hakkama saama ainult merest kogutud energiavarudega.

Kogu see protsess on lõhedele väga kurnav ning seetõttu on nad ka kergemini vastuvõtlikud haigustele ja parasiitidele. Sellest järeldub, et uue põlvkonna loomisel on kandev roll eelkõige esmakudejatel ning lõhede kudejärgne suremine on bioloogiline paratamatus. Põhja-Eesti lõhejõgedes on viimase kümne aasta jooksul lõhe arvukus märkimisväärselt suurenenud ning jõkke kudema tulevaid lõhesid valvavad vabatahtlikud koostöös keskkonnainspektsiooniga. Nende asjaolude tulemusena võib hilissügisel jõgede ääres senisest enam näha oma elutsükli lõpule jõudnud lõhesid, mis on siiski loomulik osa lõhede elust.

Edasi lugemiseks: