Persoon

Toomas Vint: äraläinud kalad on alati kõige suuremad 

Toomas Vint, 5. juuli 2017, 08:00
FOTOD: ERAKOGU
Kunstnik ja kirjanik Toomas Vint kirjutab oma kalamehetee algusaegadest ja ühest võimsast emotsioonist, mida kalapüük talle pakkunud on.

Hakkasin tõsisemalt kalastama alles kolmekümnendates eluaastates, kui meie sõpruskond kogunes suviti kunstnik Valdur Ohaka juurde Kütiorgu. Alalised külalised püüdsid kõik kala. Me olime sõna otseses mõttes kalastusnarkomaanid. Igal võimalikul juhul loopisime lanti või õngitsesime. Kala püüti söögiks, maiustati praetud haugi ja lutsusüldiga. Õhtud möödusid rehetoas kõikvõimalikel teemadel targutades. Püüdsime ussi ja elussöödaga. Kärbsetõuk ja sissesöötmine ei kuulunud meie kombestikku.

Edasi lugemiseks vajuta:

TOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee