Kalapüük

Kas tagasilastud kalad väldivad uuesti kinni püüdmist? 

Margo Pajuste, 19. august 2020, 06:00
C&R - püüa ja vabasta püügiviis. Foto: Shutterstock
Kalade käitumisel on harrastuspüügil äärmiselt oluline roll ning sageli ei ole väikese saagi põhjenduseks mitte kehv kalailm, vaid hoopis midagi keerulisemat.

Teada on, et kord kätte saadud ja seejärel tagasi vette lastud kala on algsest keerulisem uuesti kinni püüda.

Kalad võivad oma käitumist muuta iga üksiku isendi kogemuse põhjal, aga ka sotsiaalselt – näiteks kalaparve tasandil. Nii on välja kujunenud näiteks erinevad rändemustrid, toidu otsimine ja ohutunnetus. Sotsiaalne õppevõime on oluline eelkõige võimalike riskide maandamisel, mis puudutab otseselt ellujäämist. Individuaalselt õppides peaks iga kala end ise hädaohtu seadma, samas kui sotsiaalselt õppides jälgitakse kogenud isendeid ning kohandatakse oma käitumist sellele vastavalt.

KALA ÕPIB KOGEMUSEST. Kalade käitumisel on harrastuspüügil äärmiselt oluline roll ning sageli ei ole väikese saagi põhjenduseks mitte kehv kalailm, vaid hoopis midagi keerulisemat. Catch & Release ehk C&R (eesti keeles püüa ja vabasta) kalastamisest on viimasel ajal väga palju juttu olnud, sest see püügimetoodika kogub populaarsust ka Eestis. On teada, et C&R mõjutab kalade käitumist mitmel erineval viisil, muutes nende aktiivsust, toitumist või võimet sigida. Kuid C&R mõjutab ka kalade uuesti konksu otsa sattumise võimalust. Siin mängib väga suurt rolli kalade õppimisvõime – nii püütakse tagasilastud kaladest uuesti välja kehvema õppimisvõimega isendid.

Katsed erinevate meilegi tuttavate kalaliikidega (näiteks jõeforell ja vikerforell) on näidanud, et individuaalsete isendite käitumine võib suuresti varieeruda. Näiteks on leitud, et aktiivsed ja julged isendid on oma tagasihoidlike liigikaaslastega võrreldes üldiselt väiksema õpivõimega. Kui õnge otsa satuvad pigem julged ja aktiivsed kalad, siis suureneb veekogus kartlike isendite hulk, keda on tulevikus keerulisem kinni püüda.

Kinnipüütud kalad õpivad kindlasti oma kogemusest, kuid paljud isendid teevad seda ka sotsiaalselt – teiste kalade poolt vette eritatud alarmainete kaudu. Maailmas on viidud läbi suhteliselt vähe uuringuid, mismoodi see sotsiaalne õppimine C&R puhul täpselt toimib. Kuid saadud tulemused näitavad, et erinevatel liikidel on sotsiaalne õppimisvõime oluliseks osaks harrastuspüüdja konksu otsast pääsemisel.

KALA LÄHEB KALAMEHE JUUREST EEMALE. Näiteks vikerforelli ja karpkala puhul täheldati katsepüükidel saagikuse olulist vähenemist mõne päeva möödudes, kuigi tegelikult püüti veekogus olevatest kaladest välja vaid väike osa. On leitud ka, et kalad õpivad kiiremini vältima tehissöötasid – seda eelkõige isikliku kogemuse põhjal. Üksi saaki jahtivad kiskjad, nagu näiteks haug, õpivad just nimelt sellestsamast väljapüügist ning väldivad seetõttu tulevikus landi otsa sattumist. Olenevalt veekogu suurusest, võivad väljapüütud ja tagasilastud kalad hakata oma isiklikule kogemusele toetudes täielikult vältima piirkondi, kus on kõrge harrastuspüügisurve.

Karpkaladega läbi viidud katsed on näidanud, et kõige rohkem mõjutab liiki samuti otsene kogemus – väljapüütud ja tagasilastud kalad väldivad uuesti kinni püüdmist kõige paremini. Samas näitasid karpkalad üles ka suurt sotsiaalset õppimisvõimet, kus kalad, keda ei olnud kinni püütud, vältisid edukalt katsetiikidesse paigutatud söödarakendusi.

Kuigi looduses võivad kirjeldatud omadused katsetest mingil määral erineda, võib arvata, et kalade õpivõime on harrastuspüügi juures üheks olulisemaks (püüdjast mittesõltuvaks) teguriks, mis mõjutab püügi edukust. Kindlasti on siinkohal tähtsad ka liikide kohastumisest tulenevad erinevused. Põhiliselt bentostoiduline karpkala või näiteks latikas erinevad oma käitumiselt suuresti tippkiskjatest nagu haug või koha, mis omakorda mõjutab ka nende liikide õpivõimet. On leitud, et omnivoorsed kalad on kiskjatest parema õppimisvõimega eelkõige seetõttu, et kiskjad peavad agressiivset jahti liikuvale saagile, mistõttu jääb neil vähem aega ohu tuvastamiseks ja sellele reageerimiseks.

KUI PIKK ON HAUGI MÄLU? Üheks olulisemaks küsimuseks harrastuskalastajale on kalade õpivõime taustal ehk see, kui kaua kala ikkagi konksu otsa sattumist mäletab? On täheldatud, et ise konksu otsa sattunud kala mäletab seda oma sotsiaalselt õppivatest liigikaaslastest kauem. Eelmainitud katsed karpkaladega näitasid, et seesugune mälu võib sotsiaalselt õppivatel karpidel (ehk siis kaladel, keda otseselt välja ei püütud) ulatuda paarist päevast kuni nädalani.

Kokkuvõttes on kalapüügi edukust mõjutavaid faktoreid väga palju, alustades varustusest ning lõpetades kalade hingeelu ja elukeskkonna eripäraga. Erinevate kalaliikide käitumises on siiani veel väga palju seletamatut ning kalade õpivõime on kindlasti üks teemasid, milles suured avastused seisavad veel ees. Selge on, et igasugune väljapüük, olgu siis kas C&R või hiljem kala pannile panemise eesmärgil, mõjutab ja muudab veekogus ka nende kalade käitumist, keda otseselt veest välja ei püüta.