Loodus

Delfiinid õpivad kaaslastelt  

Margo Pajuste, 30. juuni 2020, 18:32
Delfiinid.Foto: Pixabay
Delfiinid on võimelised õppima uusi oskusi eakaaslastelt, tõdeb hiljuti ajakirjas Current Biology avaldatud uuring.

Esmakordselt tuvastati, et delfiinid pole mitte ainult võimelised õppima uusi viise saagi tabamiseks, vaid nad on motiveeritud õppima ka eakaaslastelt, mitte ainult emadelt.

"Meie uuring näitab, et saagi tabamine moel, mil delfiinid püüavad kalu tühjadesse merekarpidesse, levib sotsiaalsete õpingute kaudu lähedaste kaaslaste seas," ütleb Sonja Wild, kes viis uurimistöö läbi Leedsi ülikoolis oma doktoritööna. "See on üllatav, sest delfiinid ja muud hammasvaalalised järgivad saagi tabamise õppimisel strateegiat tee-nagu-ema.“

Uuring tõdeb ka, et saagi karpidesse püüdmine on teine teadaolev viis, kuidas delfiinid kasutavad tööriistu. Varasemalt oli teada, et Lääne-Austraalia Sharki lahe delfiinid tabavad saaki, kasutades merekäsna.

Wild ja tema kolleegid tegid avastuse uuringute käigus Sharki lahes aastatel 2007-2018.

"Delfiinid ajavad oma saagi, tavaliselt kalad, tühjadesse karbikestadesse, sisestavad noka karbi avasse, viivad karbi veepinnale ja raputavad seejärel vee välja nii, et kalad kukuvad otse delfiini suhu, "selgitab Wild.

Teadlased nägid, kuidas karpe kasutavad jahiks 19 erinevat delfiini. Küsimus oli järgmine: kuidas levis see uus toitumisviis ühelt delfiinilt teisele?

Selle väljaselgitamiseks kasutasid teadlased sotsiaalse võrgustiku analüüsi, võttes arvesse sotsiaalset võrgustikku, geneetilisi seoseid ja keskkonnategureid. Jõuti järeldusele, et karpide kasutamine levib sotsiaalselt peamiselt põlvkondade sees, mitte nende vahel, pakkudes esimesi tõendeid selle kohta, et delfiinid on võimelised õppima ka eakaaslastelt, mitte ainult emadelt.

"Tõsiasi, et karpide kasutamine on sotsiaalselt levinud pigem kaaslaste kui ema ja järglaste vahel, toob esile sarnasused vaalaliste [rühm, kuhu kuuluvad delfiinid, vaalad ja pringlid] ning suurte inimahvide vahel kultuurikäitumise edasiandmisel," ütleb Michael Krützen Zürichi ülikoolist.

"Vaatamata erineva evolutsiooniajaloo olemasolule ja erinevates keskkondades elamisele on vaalaliste ja suurte inimahvide vahel silmatorkavaid sarnasusi: mõlemad on pikaealised, suure ajuga imetajad, kellel on suur innovatsioonivõime ja käitumise kultuuriline edasiandmine," lisab ta.

Wild märgib, et mitte kõik karpe kasutavad delfiinid ei tee seda sama sagedasti. "Mõni delfiin kasutab karpe üsna regulaarselt, samas kui teisi on karbiga nähtud ainult üks kord," räägib ta. "Ehkki võib olla ka muid seletusi, on võimalik, et mõned delfiinid on selle oskuse paremini omandanud kui teised."

Wild ütleb, et avastustel on oluline mõju mõistmisele, kuidas delfiinid on võimelised muutuvas keskkonnas kohanema. "Teistelt õppimine lubab uudsel käitumisel kiiresti levida kogu populatsioonis ja arvatakse, et sel viisil teistelt õppimise võimega liigid suudavad paremini ellu jääda," ütleb ta.