1. block

Väidetavalt rikuvad USA ja Kanada piiril olevas suures järvistus looduslikku tasakaalu sinna inimeste akvaariumitest jõudnud kuldkalad. Äsja olevat Niagara jõel püütud lausa hiiglaslik 36-sentimeetrine kuldkala.

Kempsu visatud kuldkalad ummistavad võõrliigina Ameerika suurt järvistut?

Nagu selgub Euroopa Toiduohutuse Agentuuri (EFSA) 4. juunil avaldatud raportist, on Euroopa Liidus listerioosi haigestumist 22 puhul seostatud M.V.Wooli külmsuitsuforelli ja -lõhega.

Tapva bakteri jäljed jõuavad Eesti kalakuninga Vetevooluni: „Aga mul ei ole süüd!“

Keskkonnainspektsiooni eestvedamisel toimunud Peipsi järve koristustalgutel eemaldati veekogust nelja päevaga 663 peremeheta nakkevõrku, mille kogupikkuseks on hinnanguliselt 46,4 kilomeetrit.

PEIPSI KORISTUSTALGUD: järvest tõmmati välja pea 700 hüljatud kalavõrku

Eesti kalatootjate keskühistule kuuluva Paldiski kalajahutehase reovesi ei jõudnud ohustada mere- ega põhjavett, näitavad proovid.

Kalajahutehase reovesi mere- ega põhjavett ei kahjustanud

„Pole võimatu, et Paide ja Türi kalamehed saavad tulevikus kodukohast püüda lõhet või meriforelli,“ sõnas hüdrobioloog, kalastiku- ja elustikuekspert Tauno Jürgenstein. Hiljuti nähti Pärnu jõel kalapääsu saanud Jändja paisul kudema tulnud vimma.

Väärt kalad pääsesid paisude tagant Pärnu jõkke


Kuuekilose haugi peast sai topis, millega kala püüdja väga rahul pole, sest tegelikkuses olevat havi suuasend hoopis teistsugune. (Aldo Luud)


Õllepruul Kara ja tige kasskala


Olavi Ruitlane kalal Maardu järvel (Teet Malsroos)


Kalamees-kirjanik Ruitlane: „Tühjad korrad tuleb ka täis püüda.“


Isa Jaak ja poeg Jako: „Näe, näe, kala paistab!“ (Jarko Jaadla, erakogu)


Jaak Roosaare võttis poja ja motokoera, et minna Peipsi peale

Kohtusime Annika Teinoga esimest korda 2017. aasta jõulupeol. Peatoimetaja oli tookord jõuluvana rollis ja Annika üks kohalviibinud kalandusinimestest. Juba tookord paistis ta teiste seast silma oma erksa loomu poolest.

Annika Teinoga elust ja kalandusest

Marko Šorin, endine Sindi linnapea, on 2015. aastal teinud ära tänuväärse töö ning kokku kogunud ja kirja pannud Eesti ajaloo mõistes väärtuslikud faktid ja illustreerib „peategelast“ eri arhiividest pärit fotomaterjaliga.

RIP Sindi pais (1833–2018)

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) laevastik ja lennusalk osalevad täna Soome lahel rahvusvahelisel merepäästeõppusel „DUNLIN 2019“, mille käigus harjutatakse pärast laevade kokkupõrget inimeste päästmist ja abi andmist.

Õppus: kalalaev uputab Soome lahel lõbusõidualuse

Keskkonnainspektsiooni korraldusel toimuvad Peipsi järvel järjekordsed koristustalgud.

Keskkonnainspektorid puhastavad Peipsit ja Lämmijärve vanadest nakkevõrkudest

„Siiakala püügiaeg sai otsa, praegu ei ole eriti midagi, räime saab natuke pannile,“ rääkis nädal tagasi <a href="https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&amp;sub=3&amp;artid=87171&amp;term=kala" target="_blank">Meie Maale</a> Muhu saare Koguva küla kalur Jüri Schmuul. „Juuni on kaluritele mõistlikum aeg, siis hakkab ahvenat tulema. Lesta on siinses vees vähevõitu, enda jaoks jagub. Suvel ja sügisel püüame haugi ja ahvenat, muud kala suurt ei olegi.“

Mida püüavad merest Muhu kalurid?

1880ndatel tõi USA valitsus Saksamaalt sisse 300 karpkala. Juba paarkümmend aastat hiljem saadi aru, et see oli suur viga: vähenõulik karp ajab veekogud mudaseks ning suretab teised liigid välja. Karpkalade tõrjeks katsetatakse USA Kesk-Läänes nüüd näiteks kummalist kahurit ja mõeldakse isegi herpesviiruse levitamise peale.

Ameeriklased katsetavad karpkala vastu võitlemises herpest ja kalakahurit


Mundris kartuli ja kuivakalakastme rooga sobib hästi ehtima till. (Fotod:Heidi Hanso)


Pöline kaluritoit kuivatatud kalast. Lugu sellest, kuidas mulle Instagramis räägiti vanaema kuivakala-kastmest

Heidi Hanso jätkab järgmise võrratu retseptiga. Sedapuhku käis üks prantslane tal Eestis külas ja nobeda inimesena jõudis ta ka ise ookeani äärde vastuvisiidile, seal maal aga süüakse teatavasti kõiksugu huvitavaid elukaid, kaladest rääkimata.

KALALE / Marseille’ kalameeste klassika bouillabaisse ehk prantslase mõjutused Pajuvärava köögis

Enne Heidi retsepti lugemist tasub alati karp sprotte ligi võtta, nii igaks juhuks, sest on juba üsna tavaline, et vastasel korral jookseb teie suu lihtsalt veest tühjaks.

Köögikaos ehk Prae koos lastega räime ja õpeta neile päriselu!

Taas ei ole tegemist igava toiduretseptiga, vaid Heidil Pajuväravalt on nagu ikka maitsva kalaroa juurde lisatud ka põnev seik elust enesest. Head lugemist ja maitseelamust!

Doonau delta kalasupp ehk Kuidas Küprosel haugi küpsetama õpetati

Elu teeb väga kummalisi käike ja sellest kirjutamine pole ehk kõige traditsioonilisem viis alustada oma retsepti-rubriiki, aga teen seda siiski. Mäletan selgesti seda „Osooni“ lõiku, kus kümmekond aastat tagasi räägiti esimest korda ümarmudilast: on mingi võõrliik, sattus meie vetesse ja hakkas paljunema. Kummaline kala, mõtlesin mina. Ja umbes samal ajal pakkisin oma kohvrid kokku ja kolisin paariks aastaks Küprosele.

Ümarmudilast ümmargusest ehk Friti see kala lihtsalt ära!

Taas põnev lugemine looduses viibivale kalamehele, keda ei jäta külmaks ka teised meie võrratu looduse fauna esindajad.

Kaurid

Peagi on algamas vähipüügihooaeg. Vähivetel käijad peavad teadma, et Eesti jõevähke ohustavad kümnel viimasel aastal meile (kardetavasti inimeste sisse toodud) võõramaised vähid.

Meie kodumaist jõevähki ohustavad võõrad vähid

Pütid on üks maailma kõige vanemaid ja omapärasemaid linnurühmi. Leitud kivistised näitavad, et need linnud elasid juba 5 miljonit aastat tagasi. Tänapäeval elab neid veelinde maailmas paarkümmend liiki. Selles loos kirjeldame kolme tavalisemat pütti, kellega meie kalamehed saavad kohtuda. Ajakirja ilmumise ajal on püttidel käimas põnev pesaelu. Roostikuservas näeb nüüd vanalinde, keda saadavad sebratriibulised pojad.

Tuttpütt ja tema sugulased

Kes kalameestest poleks veepeal näinud pardist suuremaid ja kala söövaid tuttpütisarnaseid linde. Ikka ja jälle kipuvad kahe kalahuvilise teed ristuma, sest suurem otsib ahvenaid ja hauge, sulgedega kalur on aga indikaatoriks sellele, et kuskil läheduses on maimuparv.

Kosklad

Kalade märgistamine on üks vanemaid kalade rännete uurimise viise ja see annab teadlastele väärtuslikku infot nii praegu kui ka tulevikus. Kuidas sedalaadi kalateadust Eestis tehtud on ja mil viisil harrastaja saab kaasa aidata, sellest juba järgnevalt.

Kalade märgistamisest ja märgistatud kalade taaspüügiandmete kogumisest RMK Põlula kalakasvatus-keskuses

Kalale koondab infot, mida üks kalamees vajab. Ajakiri ja kalastusportaal: kasulikud nõuanded, soovitused kalastajale ning sisukas foorum. Tule vaata siit!

Kempsu visatud kuldkalad ummistavad võõrliigina Ameerika suurt järvistut?

Tapva bakteri jäljed jõuavad Eesti kalakuninga Vetevooluni: „Aga mul ei ole süüd!“ (11)

PEIPSI KORISTUSTALGUD: järvest tõmmati välja pea 700 hüljatud kalavõrku (1)